Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 10:18 redigeeri 91.129.96.252 (arutelu) Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 22:08 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 062 muudatust P Tühistati kasutaja 91.129.96.252 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
1. rida: '''Kasvuhooneefekt''' ehk '''kasvuhoonenähtus''' on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekt on protsess, kus planeedi atmosfääri kiirgus soojendab ~~lapiku~~ planeedi pinda kõrgema temperatuurini kui ilma atmosfäärita planeedi puhul.<ref name="ipccar4syr" /><ref name="ipcc-AR4WG1" /> Kui planeedi atmosfäär sisaldab kiirguslikult aktiivseid gaase ([[kasvuhoonegaasid]]), siis atmosfäär kiirgab energiat kõikidesse suundadesse. Osa sellest kiirgusest suundub maapinnale, soojendades seda. Planeet Maal liigub [[Valgus\|nähtava valguse]] lainepikkuste vahemikus olev päikesekiirgus suures osas läbi atmosfääri ning soojendab planeedi pinda. ~~Lapik maapind~~Maapind ise kiirgab energiat madalamatel [[Infrapunakiirgus\|infrapuna]] lainepikkustel. See infrapunakiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning ka need gaasid kiirgavad energiat, millest osa suundub maapinnale ning atmosfääri alumistesse kihtidesse, andes soojust tagasi. See mehhanism on saanud nime selle järgi, kuidas päikesekiirgus läbi klaasi liikudes soojendab [[Kasvuhoone\|kasvuhoonet]]. See, kuidas kasvuhoone soojust hoiab, on aga teise põhimõttega, isoleerides sooja õhu kasvuhoone sees nii, et kuumus ei kaoks [[Konvektsioon\|konvektsiooni]] teel.<ref name="ipcc-AR4WG1" /><ref name="Schroeder" /><ref name="wood1909" /> [[Pilt:Kasvuhoonefekt2.png\|thumb\|400x400px\|Kasvuhooneefekti skeem]] Kui ideaalne termaalselt konduktiivne [[absoluutselt must keha]] oleks sama kaugel Päikesest nagu Maa, oleks selle temperatuur umbes 5,3 °C. Aga kuna Maa peegeldab umbes 30% sissetulevast päikesekiirgusest, siis oleks selle idealiseeritud planeedi [[efektiivne temperatuur]] umbes −18 °C.<ref name="qJsr2" /><ref name="harvard" /><ref name="duXJG" /><ref name="IPCC4_ch01" /> Selle oletusliku planeedi pinnatemperatuur on 33 °C madalam Maa tegelikust pinnatemperatuurist, mis on umbes 14 °C. See temperatuuride vahe tuleneb atmosfääri olemasolust ning on tuntud kasvuhooneefektina.<ref name="k3bIZ" /><ref name="4Rjep" /> Maa loomulik kasvuhooneefekt on vajalik elu jaoks. Inimtegevus, peamiselt fossiilkütuste põletamine ja metsade raiumine on suurendanud looduslikult esinevat kasvuhooneefekti, põhjustades [[Globaalne soojenemine\|globaalset soojenemist]].<ref name="ieJ2M" /> == Ajalugu == 1824. aastal esitas [[Joseph Fourier]] kasvuhooneefekti olemasolu kohta pooltväiteid. [[Claude Pouillet]] arendas pooltväiteid ja tõendeid aastatel 1827 ja 1838 ning aastal 1859 tõestas [[John Tyndall]] kasvuhooneefekti olemasolu eksperimentaalsete vaatlustega. Kasvuhooneefekti defineeris põhjalikumalt [[Svante Arrhenius]] aastal 1896.<ref name="anrev" /><ref name="2bjls" /> Need teadlased aga ei kasutanud terminit „kasvuhoone“, seda kasutas esmakordselt [[Nils Gustaf Ekholm]] 1901. aastal.<ref name="s13rY" />

Kasvuhooneefekt: erinevus redaktsioonide vahel