Andesiit: erinevus redaktsioonide vahel

==Koostis ja struktuur==

[[Pilt:Andesite pmg ss 2006.jpg|thumb|Andesiit [[polarisatsioonimikroskoop|polarisatsioonimikroskoobi]] all. Selgesti tuleb esile andesiidile iseloomulik [[porfüüriline struktuur]], mis seisneb suuremate kristallide esinemises peeneteralises põhimassis. Hallikas mineraal on [[plagioklass]], pruun pildi allosas on [[küünekivi]], pruun ülaosas on [[biotiit]] ning must keskel on [[magnetiit]].]]

 

Värske murenemata andesiit on enamasti tumehalli värvi. Murenedes võib kivim selles sisalduvate [[raud|rauaosakeste]] [[oksüdeerumine|oksüdeerumise]] tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta [[ränidioksiid]]i. Orogeenne ehk subduktsioonivööndi andesiit on peaaegu alati [[porfüüriline struktuur|porfüürilise struktuuriga]].<ref name="mcbirney" /> [[Kivimi põhimass]] koosneb nii peenikestest mineraaliteradest, et neid on isegi mikroskoobi abiga keeruline määrata. Peenikese põhimassi sees paiknevad palju suuremad [[fenokristall]]id, mis kuuluvad tavaliselt plagioklassile, [[pürokseen]]ile, [[raudoksiidid|raua]]- ja [[titaanioksiidid]]ele, [[biotiit|biotiidile]] ja küünekivile; sagedased lisandid on [[magnetiit]], [[tsirkoon]], [[apatiit]], [[ilmeniit]] ja [[granaadid]].<ref name="A7Bz6" /> Andesiit võib sisaldada ka kristallstruktuurita [[vulkaaniline klaas|vulkaanilist klaasi]] ja [[allaniit]]i. Tüüpilise maapealsetes tingimustes tardunud andesiidi massist moodustavad fenokristallid umbes 30 protsenti.<ref name="xxA7c" />