1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused: erinevus redaktsioonide vahel

4.–16. septembrini [[1999]] toimus [[Venemaa]] linnade töölisrajoonides neli pommiplahvatust[[pommiplahvatus]]t. Ametlikel andmetel hukkus neis 293 ja sai haavata 651 inimest. Osa pomme[[pomm]]e õnnestus enne plahvatusi avastada. Dagestani sõda ja pommiplahvatused olid ajendiks [[Teine Tšetšeenia sõda|Teisele Tšetšeenia sõjale]].

Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud nende intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja blokeeriti kõik Riigiduuma aktiivsete

saadikute uurimiskatsed blokeeriti. Sergei [[Jušenkov]] ja [[Juri Štšekotšihhin]], kaks teemat uurinud saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto Latsis (Lacis) peksti läbi ja sai hiljem surma autoõnnetuses.<ref>lk 38 Edward Lucas ''Uus külm sõda'' Varrak, 2008. </ref> Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi uurimiskomisjoni advokaat [[Mihhail Trepaškin]] vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FSB töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] mõrvati Londonis haruldase radioaktiivse isotoobiga [[poloonium|poloonium-210]]. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.) 

[[4. september|4. septembril]] [[1999]] lõhkes [[autopomm]] [[Dagestan]]is [[Buinaksk]]is maja ees, kus elasid VeneVenemaa sõjaväelased. Hukkus 64 inimest ja ligi 100 inimest sai viga. Venemaa süüdistas tšetšeeni iseseisvuslasi. Mõni päev hiljem tungisid Dagestani tšetšeeni sissid.

[[8. september|8. septembril]] [[1999]] lõhati ühe üheksakorruselise elumaja keldris Moskva kaguosas 300–400 kg lõhkeainet. Hukkus 94 inimest ja veel 150 inimest sai viga. Hävis 108 korterit. Ühele Venemaa uudisteagentuurile helistati ning öeldi, et plahvatus on vastus äsjasele Tšetšeenia ja Dagestani külade pommitamisele VeneVenemaa vägede poolt vastusena tšetšeeni sisside sissetungile Dagestani.

Sel ajal kuulutas Venemaa peaminister [[Vladimir Putin]] välja sõja "ebaseaduslike sõjaväeüksuste" vastu Tšetšeenias. Kuigi polnud palju tõendeid, mis oleksid viidanud tšetšeenidele, tegid VeneVenemaa väed ettevalmistusi uueks sissetungiks Tšetšeeniasse ning sealse valitsuse kukutamiseks.

Vastuseks tegi Venemaa õhurünnakuid Tšetšeenia mässuliste positsioonidele, naftatöötlemistehastele ning teistele hoonetele Tšetšeenias. Septembri lõpuks oli selge, et tulemas on uus sõda Tšetšeenias. Oktoobriks olid VeneVenemaa maaväed Tšetšeeniasse sisenenud.

Kuulduste levides veetsid Rjazani Daškovo-Pesotšnaja rajooni 30 000 elanikust peaaegu kogu öö tänavatel. Hommikuks meenutas Rjazan piiramisseisukorras linna. Esimene test näitas, et kottides on lõhkeaine [[heksogeen]]. Kõik linnast välja viivad teed võeti valve alla, kuid jälgi ei leitud. Ühel keskjaama töötajal õnnestus pealt kuulata kõnet, milles linnast väljas viibiv isik kutsus üles olema ettevaatlik ja hoiduma patrullidest („Minge"Minge lahku ja tulge ära igaüks omaette.”"). Osutus, et selle isiku telefoninumber kuulub [[FSB]] Moskva hoonele.

Erivägede baasis püüdis ladu valvanud dessantväelane [[Aleksei Pinajev]] kottidest kirjaga „Suhkur”"Suhkur" tee jaoks magusat saada. Ta andis teada mittemagusast „suhkrust”"suhkrust" ülemustele teada. Kohalik FSB tuvastas kottides heksogeeni. VõimudePärast sekkumiselvõimude sekkumist võttis Pinajev oma sõnad avalikult tagasi ja ta mõisteti süüdi riigisaladuse avalikustamises janing riigivara varguses. Tema väeosa saadeti Tšetšeeniasse. 2000. aasta märtsis andis polk teate edastanud ajalehe [[Novaja Gazeta]] kohtusse. Polkovnik teatas, et Pinajevit pole üldse olemas ning tema väidetavate kohustustega isik poleks pääsenud laskemoonalattu. 

Operatsiooni juhtis [[karatšaid|karatšai]] [[Atšemez Gotšijajev]]. Lõhkeaine valmistati Tšetšeenias [[Uruss-Martan]]i väetisetehases, segades kokku [[heksogeen]]i, [[trotüül]]i, [[alumiinium]]ipulbrit ja [[suhkur|suhkrut]]. Sealt saadeti see [[Kislovodsk]]is asuvasse toiduainete lattu, mille juhataja oli ühe terroristi, [[Jussuf Krõmšahhalov]]i onu. Teine vandenõulane [[Ruslan Magajajev]] rentis veoauto [[Kamaz]] ning kotid jäeti kaheks kuuks sellesse autosse. Kui kõik oli planeeritud, jaotati terroristid gruppidesse, mis vedasid lõhkeainet eri linnadesse. Enamik operatsioonis osalejatest olid [[tšetšeenid]].