Redaktsioon: 27. jaanuar 2018, kell 00:55 redigeeri Aleksei kubarski (arutelu \| kaastöö) 82 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2018, kell 01:02 redigeeri eemalda Aleksei kubarski (arutelu \| kaastöö) 82 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: Kosmiline inflatsioon on [[füüsika]] [[teooria]], mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja, et ajavahemikus <math>10^{-33}</math> ja <math>10^{-32}</math> peale Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnevale perioodile. <ref>"First Second of the Big Bang". How The Universe Works 3. 2014. Discovery Science.</ref> [[Skalaarväli]], mida peetakse lisapaisumise tekitajaks nimetatakse ~~inflatoniks~~[[inflaton]]iks. Inflatoni omaduste ja kosmilise inflatsiooni kohta on tehtud palju ~~mudeleid~~[[mudel]]eid, mis on kooskõlas vaatlustega, aga üks üldtunnustatud mudel puudub.<ref>Tsujikawa, Shinji (28 Apr 2003). "Introductory review of cosmic inflation". arXiv:hep-ph/0304257  . In fact temperature anisotropies observed by the COBE satellite in 1992 exhibit nearly scale-invariant spectra as predicted by the inﬂationary paradigm. Recent observations of WMAP also show strong evidence for inﬂation.</ref> Paljud füüsikud usuvad, et kosmiline inflatsioon seletab, miks [[kosmiline mikrolaine-taustkiirgus]] on ühtlaselt jaotunud, miks universum on ~~isotroopiline~~isotroopne, sile ja ei oma magneetilisi monopole. ==Ajalugu== ===Varajane areng=== 1970ndate alguses avastas [[Jakov Zeldovitš]] horisondi ja tasasuse probleemid, mis oli üheks põhjuseks, miks Nõukogude Liidus [[Vladimir Belinski]] ja [[Isaak Khalatnikov]] hakkasid uurima singulaarsust ~~Einsteini~~[[Einstein]]i ~~üldrelatiivsusteoorias~~[[üldrelatiivsusteooria]]s, mis tõi kaasa Belinsky-Khalatnikov-Lifshitz singulaarsuse mudeli. 1978. aastal Zeldovich tõi välja magneetilise monopoli probleemi, mida võib pidada horisondi probleemi edasiarenduseks. 1979. aastal avaldas Nõukogude Liidu teadlane Alexei Starobinsky oma töö, kus juhis tähelepanu, et kvantparandused üldrelatiivsuses peaksid olema kasutusel ka universumi arengu varajastes etappides<ref>Starobinsky, A. A. (December 1979). "Spectrum Of Relict Gravitational Radiation And The Early State Of The Universe". Journal of Experimental and Theoretical Physics Letters.</ref>. Starobinsky inflatsiooni mudel pakkus lahendust kosmoloogilistele probleemidele. 1980. aastal avaldas Alan Guth oma avastuse, et valevaakumi kõdunemine lahendaks kõik Zeldovich väljatoodud probleemid, kaasaarvatud monopoli probleem, mida Starobinsky mudel teha ei suutnud. Alan Guth’i idee keskmeks sai skalaarse suuruse inflatsioon, mis ennustas, nagu ka Starobinsky inflatsioon, de Sitter faasi, mida Guth hakkas kutsuma inflatsiooniks. 1981. aastal Einhorn and Sato avaldasid artikli, milles kirjeldasid sarnast mudelit Guth’ga, kus näitasid, et see lahendaks magneetilise monopoli probleemi. Nagu ka Guth nad jõudsid järeldusele, et inflatsiooni mudel omab ka puudujääke nagu liigne konstantide häälestamine vaatlustulemuste järgi ja suurt tiheduste variatsiooni universumis, mis ei ole aga kooskõlas vaatlustega. Guth ise pakkus välja lahenduse, et peale varajase universumi jahtumist sattus see valevaakumi, kust sai see väljuda ainult tunneli efekti abil, mis tekitaks tõelise vaakumi mulli, mis kuulukski inflatsiooni tekitajaks. Guth ise tõi aga välja antud mudeli suure puudujäägi – kui inflatsioon kestaks piisavalt kaua, et paisumine vastaks vaatlustele, siis kiirguse osakaal universumis oleks palju väiksem tegelikusest.

Kasutaja:Aleksei kubarski/Kosmiline inflatsioon: erinevus redaktsioonide vahel