Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel

[[17. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupeeris NSV Liit Eesti]] ning korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit|Nõukogude Liiduga]]. Algas "kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel". Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. [[21. august]]il 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister [[Johannes Vares]] asutada Tartus arvates [[1. september|1. septembrist]] riigi ülalpeetava kunstikooli nimetusega "Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool". Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel ülevõetud varadega endise kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpul.<ref name="Nurk4" /> Nõukogude võimu poolt asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas sõjategevuse jõudmine Eestisse [[1941]]. aasta suvel ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]].

 

 

[[25. august]]il 1944 hõivasid Nõukogude väed Tartu. Pallase kunstikooli hoone põles maha. Säilisid vaid keldrikorrusel olnud esemed.<ref name="AB, 1945" /> Põlenud Pallasest päästetud skulptuuritarbed, ahjud ja muu kasutamiskõlblik viidi [[korporatsioon Ugala]] ruumidesse [[Hans Heidemanni tänav|Hans Heidemanni (Julius Kuperjanovi) tänaval]], kus [[15. november|15. novembril]] [[1944]] alustas tööd [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]].<ref name="AB, 1945" />