|
'''Rasvhapped''' on pika [[alifaatsed ühendid|alifaatse]] ahelaga [[karboksüülhapped]], mis võivad esineda nii [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud kui ka küllastumata ühenditena]]. Enamiku looduslike rasvhapete süsinikuahel on 4–28 C-aatomit pikk.<ref name="iupac" /> Rasvhapped on enamiku lipiidide ehitusüksused – nad kuuluvad nii [[triglütseriidid|triglütseriidide]], [[vahad|vahade]], [[fosfolipiidid|fosfolipiidide]] kui ka glükolipiidide koostisse. Vabad rasvhapped on need rasvhapped, mis ei ole seotud teiste ühenditega. Rasvhapped on organismis, eriti luustiku ja südamelihaste rakkudes, oluline energiaallikas, sest rasvhapete oksüdatsiooni käigus eraldub suures koguses [[adenosiintrifosfaat|ATP-d]]. Ajurakud kasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistavad energiat toota glükoosist ja ketoonist.<ref name="cKJ2R" /><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3790936/]P. Schönfeld, G. Reiser. ''Why does brain metabolism not favor burning of fatty acids to provide energy? - Reflections on disadvantages of the use of free fatty acids as fuel for brain'', Journal of Cerebral Blood Flow and Metabolism, Okt. 33(10), lk 1493-1499, 2013</ref>
== Rasvhapete tüübidliigid ==
Eristatakse küllastunud rasvhappeid, kus C-aatomite vahelised sidemed on ühekordsed, ning küllastumata rasvhappeid, kus esineb vähemalt üks [[kaksikside]] kahe C-aatomi vahel.
Rasvhappeid liigitatakse ka ahela pikkuse järgialusel järgmiselt:
*[[Lühikese ahelaga rasvhapped|lühikese ahelaga rasvhapeteks]] (kuni 6 C-aatomit, nt [[võihape]]);<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3735932/]G. den Besten jt. ''The role of short-chain fatty acids in the interplay between diet, gut microbiota, and host energy metabolism'', Journal of Lipid Research, Sept., 54 (9), 2013</ref>
*[[Keskmisekeskmise ahela pikkusega rasvhapped|keskmise ahelaga rasvhapeteks]] (8–14 C-aatomit, nt lauriinhape);<ref name="lipidworld" />
*[[Pika ahelaga rasvhapped|pika ahelaga rasvhapeteks]] (16–20 C-aatomit, nt steariinhape);<ref name="lipidworld" />
*[[Väga pika ahelaga rasvhapped|väga pika ahelaga rasvhapeteks]] (vähemalt 22 C-aatomit, kuuluvad tihti sfingolipiidide koostisse).<ref>[https://www.sciencedirect.com/topics/biochemistry-genetics-and-molecular-biology/very-long-chain-fatty-acid]ScienceDirect – ''Very long chain fatty acid''</ref>
=== Küllastumata rasvhapped ===
== Rasvhapped toidurasvades ==
JärgnevJärgnevas tabeltabelis annabon rasvhappeära toodud rasvhapete, [[E-vitamiin]]i ja [[kolesterool]]i sisaldusesisaldus üldkasutatavates toidurasvades.<ref name="hAtnx" />
<ref name="c9dgD" />
| 9,6
| 93
| 0,0060
|-
| Pardirasv
| Pardi rasv
| 33,2
| 49,3
| 33,12
|-
| Nisuiduõli
| Nisuõli
| 18,8
| 15,9
| Sojaõli
| 14,5
| 23,32
| 56,65
| 0
| 16,29
| 75
| 0
| 12,34
|-
| Rapsiõli
|}
== Rasvhapete reaktsioonidkeemilised omadused ==
Rasvhapete keemilised omadused sarnanevad teiste [[karboksüülhape|karboksüülhapete]] omadustega. Näiteks tekib rasvhapete reageerimisel alkoholiga ester ning alusega reageerimisel sool.
Rasvhapped käituvad reaktsioonides nagu teised [[karboksüülhape|karboksüülhapped]], näiteks esterdamise ja [[happe-alus reaktsioon|happe-alus reaktsioonide]] toimumisel.
=== Happelisus ===
RasvhapeteRasvhapped happelisedon omadusedväga einõrgad olehapped eritining muutlikud,ei naguerine näitab nende vastaveriti pKaoma kogujaotishappelisuse metabolismispoolest. Näiteks on [[nonaanhapenonaanhappe]] pKapK<sub>a</sub> väärtusegaväärtus 4,96, ollesmis on ainult natukeneveidi nõrgem [[äädikhape|äädikhappestäädikhappe]] pK<sub>a</sub> väärtusest (4,76). Rasvhapete lahustuvus vees väheneb süsinikuahela pikenedes väga kiiresti, süsinikahelamistõttu pikenedes. Seegaon pika süsinikahelagasüsinikuahelaga rasvhapetelrasvhapete onmõju vesilahustes minimaalnevesilahuse [[pH]]-le muutuseväga efektväike. Isegi need rasvhapped, mis vees ei lahustu vees, lahustuvud soojas [[etanool|etanoolis]] ja võimaldavadneid tiitrimisreaktsioonisaab tiitrida [[naatriumhüdroksiid|NaOH]] -lahusega, kasutades indikaatorina [[fenoolftaleiin|fenoolftaleiini]] kahvatu roosa värvuse saavutamiseks. Seda analüüsi kasutatakse vabade rasvhapete sisalduse määramiseks rasvades, näiteksst määratakse hüdrolüüsunud triglütseriidide sisaldust.
=== Hüdrogeenimine ja tahenemine ===
Küllastumata rasvhapete hüdrogeenimist[[hüdrogeenimine]] kasutatakseon laialdaselt,üldlevinud etviis saada küllastunud rasvhappeid, mis onei rääsuksrääsu kergesti. Kuna küllastunud rasvhapetel on kõrgem [[sulamistemperatuur]] kui küllastumata rasvhapetel, kutsutaksesiis sedamuutuvad protsessivedelad kõvastumiseksrasvad hüdrogeenimise tagajärjel tahkeks. Seda tehnoloogiat kasutatakse [[taimeõlid|taimeõlidest]] margariini tegemisel. Osalise hüdrogeenimise ajal saabvõib küllastumata rasvhappeid muutarasvhapete ''cis''-konfiguratsioonistkonfiguratsioon muutuda ''trans''-konfiguratsiooniks.<ref name="Ullmann" />
SüvendatulKui [[hüdrogeenimine|hüdrogeenimisel]], näitekskasutatakse kustavalisest kasutatakse suurematkõrgemat H<sub>2</sub> rõhku ja kõrgemat temperatuuri, muutuvad rasvhapped rasvalkoholideks. Rasvhappe estritest saab [[rasvalkohol|Rasvalkoholidrasvalkohole]] onsiiski kergeminilihtsamini toodetavad rasvhappe estritesttoota.
=== Oksüdatsioon ===
=== Iseeneslik oksüdeerumine ja rääsumine ===
Küllastumata rasvhapete üks keemilisi omadusi on auto-oksüdatsioon hapniku juuresolekul. Seda protsessi kiirendavad metallide mikroelemendid. Metalliioonide eemaldamiseks töödeldakse rasvu ja õlisid tihti kelaatühenditega nagu näiteks [[sidrunhape]]. Oksüdatsiooni aeglustavad teatud määral ka taimeõlides sisalduvad antioksüdandid nagu [[tokoferool]].
Küllastumata rasvhapped teevad läbi keemilise muutumise, mida teatakse kui iseeneslik oksüdeerumine. See protsess nõuab hapnikku ja on kiirendatud üleminekumetallide juuresolekul. Taimeõlid tõrjuvad seda protsessi, sest nad sisaldavad antioksüdante nagu [[tokoferool]]. Rasvad ja õlid on tihti töödeldud kelaattoimeainetega nagu [[sidrunhape]], et eemaldada [[metallkatalüsaator|metallkatalüsaatoreid]].
=== Osonolüüs ===
OsoonOsooni ontoimel võimelinevõivad küllastumata rasvhappeidrasvhapped kergesti lagundamalaguneda. Seda reaktsiooni kasutatakse [[oleiinhape|oleiinhappest]] [[aselaiinhape|aselaiinhappe]] ((CH<sub>2</sub>)<sub>7</sub>(CO<sub>2</sub>H)<sub>2</sub>) tootmiseks [[oleiinhape|oleiinhappest]].<ref name="Ullmann" />
== Tsirkulatsioon ==
| 