Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 17:57 redigeeri JaneAns (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Teise inimese või inimeste loodud ideed, tekstid, kujundid jms - moodustavad sõltumata nende esitamise kujust täpselt samasuguse omandi (ehk immateriaalse omandi) nagu ka füüsilised või materjaalsed objektid. Märgis: Intervikilink		Redaktsioon: 22. jaanuar 2018, kell 18:32 redigeeri eemalda JaneAns (arutelu \| kaastöö) 5 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: ==Intellektuaalne omand== Teise inimese või inimeste loodud ideed, tekstid, kujundid jms - moodustavad sõltumata nende esitamise kujust täpselt samasuguse omandi (ehk immateriaalse omandi) nagu ka füüsilised või materjaalsed objektid. Autoriõigusliku kaitse tekkeks ei ole seejuures vajalik isegi teost avaldada, piisab selle fikseerimisest objektiivselt tajutavas vormis.<ref>ut.ee –Z https://humanitaarteadused.ut.ee/et/loomevargus</ref> Vastandub oma olemuselt mõistele [[Avalik omand\|avalik omand.]] ===Intellektuaalomandi liigid=== Seega, autoriõigusseaduse järgi eristatakse intellektuaalset omandit (ehk õigust inimese loometöö tulemustele) liigiti järgmiselt: [[autoriõigus]] (kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed) [[en:autoriõigus]] [[autoriõigusega kaasnevad õigused]] (esitaja, fonogrammitootja, ringhäälinguorganisatsiooni õigused ja nn uued, Euroopa Liidu direktiividest tulenevad õigused näiteks andmebaasi tegijale [[tööstusomand]] (kaubamärgid, patendid, kasulikud mudelid, mikrolülituste topoloogiad, tööstusdisainilahendused jne).<ref>https://www.eesti.ee/et/raha-ja-omand/omand-ja-vara-omandi-kaitse/omand-ja-vara/#intellektuaalne-omand</ref> 17. rida: Termin 'intellektuaalne omand' kasutamine on käesoleval ajal seadusandluses, õigusteoorias kui ka igapäevases kõnepruugis laialdaselt levinud. Üldkeelendina tähistab „intellektuaalne omand“ kõiki neid resultaate, mis tulenevad inimese vaimsest, intellektuaalsest tegevusest (ideed, luuletused, maalid, avastised, leiutised, elektronarvutite riist- ja tarkvara, uus tehnoloogia jne.). Majandusliku ja juriidilise mõistena on „intellektuaalsel omandil“ tavakeelest hoopis erinev tähendus. Ladinakeelne väljend proprius - kellegi oma - tähistab kellelegi kuuluvaid õigusi. Algselt nimetati „intellektuaalseks omandiks“ õigusi kirjandus- ja kunstiteostele kui intellektuaalse tegevuse - loomingu „kõrgeima“ astme tulemusele. „Madalama “ astme - kaubanduse sfääri kuuluvate tehnilise loomingu resultaatide (peamiste leiutiste), aga samuti kaubamärkide suhtes kehtivaid õigusi nimetati aga „tööstusomandiks“ („industrial property“). Alles 19. sajandi keskpaigast hakati järjekindlamalt rõhutama seost vaimse loomingu eri väljendusvormide vahel ning üldistava terminina kasutama sõna „intellektuaalne omand“. Kuid ka tänapäeval kasutatakse küllalt sageli terminit „intellektuaalne omand“ just kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste suhtes tekkivate õiguste tähistamiseks. <ref>Heiki Pisuke. Autor ja ülikool. Autoriõiguse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.2004.</ref> Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu nn Anne'i statuut (Statute of Anne), mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust. Eri riikide autorite õiguste vastastikuse tunnustamise tegi võimalikuks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, mis võeti vastu 1886. aastal ja kehtib muudetud kujul tänaseni. Eesti liitus Berni konventsiooniga 1927. aastal, liikmeks olek peatus 1940. aastal. Eesti taasühines Berni konventsiooniga [[Berni konventsioon\|1971]]. aasta Pariisi redaktsioonis / Intellektuaalse omandi kaitse tähendab muuhulgas kaitset piraatluse, ebaseadusliku kaubanduse ja võltsimise eest. Eestis tõusis intellektuaalse omandi teema ühiskonna huviorbiiti 2012. aasta kevadel seoses küsimusega, kas Eesti peaks liituma võltsimisvastase kaubanduslepinguga [[ACTA]] (The Anti-Counterfeiting Trade Agreement).Eesti autoriõiguse kaitse nurgakiviks on [[autoriõiguse seadus]] , mis võeti Riigikogus vastu 11. novembril 1992 ning jõustus 12. detsembril 1992. <ref>Triin, N. , 2013. Inglise-Eesti Intellektuaalse omandi seletav sõnastik.[Magistritöö] Tartu: Tartu Ülikool.</ref> <ref> dspace.ut.ee/bitstream/10062/31955/1/Niinemets_Triin_2013.pdf</ref> 25. rida: Juhtumeid ja lahendeid kohtuvaidlustes seoses loomevarguega leiab kogumikust https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf <ref>https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/io-kaasused.pdf</ref> ==Õppematerjale ~~intellektuaalse omandi~~intellektuaalomandi kohta== Marek Jaansoo. 2009. Ülikoolis loodud intellektuaalomandi küsimusi : [Bakalaureusetöö ] ; juhendaja: [[Heiki Pisuke]] : Tartu Ülikool, õigusteaduskond, eraõiguse instituut. Tallinn : Tartu Ülikool

Intellektuaalne omand: erinevus redaktsioonide vahel