Vepsa köök: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vepslaste toidulaual''' esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu, kala- ning seenetoite. [[Kartul]]i kõrval tarvitatakse rohkesti [[kapsas]]t, [[kaalikas|kaalikat]], [[naeris]]t ja [[hernes]]t. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui pirukatäidiseid, hernejahu kasutatakse herneleiva valmistamiseks. Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.<ref name="soome-ugri maitsed">[http://finnougrictastes.com/retseptid/vepsa-kook Vepsa köök] soome-ugri maitsed</ref>

 

Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui soolatult. Tunnustatud kalaks peetakse [[säinas]]t.<ref name="soome-ugri maitsed" />

 

Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (muna vormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojookideks olid õlu ning viin. Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seaduseks.<ref name="soome-ugri maitsed" />

== Viited ==

{{Viited}}