Redaktsioon: 21. jaanuar 2018, kell 05:41 redigeeri Whisfel (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. jaanuar 2018, kell 05:43 redigeeri eemalda Whisfel (arutelu \| kaastöö) 729 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
60. rida: == Ajalugu == Varaseimad teraviljakasvatusele viitavad leiud onpärinevad 10aastast ~~000–12~~8000–10 000 ~~aastat vanad~~eKr. Hiljutised [[botaanika\|botaanilised]], [[geneetika\|geneetilised]] ja [[arheoloogia\|arheoloogilised]] uuringud on välja toonud väikese teraviljakasvatuse tuumikala [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[ülemjooks]]ul (tänapäeva [[Süüria]] põhjaosas ja [[Türgi]] kaguosas).<ref name="wheat" /> Nisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili.<ref name="Antiigileksikon" /> Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole [[Viljakas poolkuu\|Viljakat poolkuud]] umbes 10 000 aastat tagasi. Nisu jõudis [[Kreeka]]sse, [[Küpros]]ele ja [[India]]sse umbes 6500 eKr, [[Egiptus\|Egiptusse]] pisut pärast 6000 eKr ning [[Saksamaa]]le ja [[Hispaania]]sse 5000 eKr. [[Inglismaa]]le ja [[Skandinaavia]]sse jõudis ta 3000 eKr ja [[Hiina]]sse 2000 eKr. <ref name="Citizendium" /> 74. rida: 20. sajandi jooksul viiekordistus maailma nisutoodang. Kuni 1955. aastani olid selleks peamiselt ekspansiivsed põhjused ehk nisu külvipinna suurenemine, kuid alates 1955. aastast on nisu saagikus kümnekordistunud, mis võimaldab isegi väiksemalt külvipinnalt suuremaid saake saada.<ref name="Citizendium" /> Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda. Metsikul nisul varisesid [[seeme\|seemned]] pärast küpsemist [[viljapea]]st ise välja. Kodustamise käigus püüti sellest omadusest ~~lahti saada~~vabaneda, et võimalikult vähe teri kaotsi läheks. Selle tulemusena tänapäevastel nisusortidel terad ise viljapeast õieti välja ei kukugi, mistõttu nad ei ole võimelised ise paljunema. == Botaanilised tunnused == 84. rida: == Genoomi sekveneerimine == 2010. aastal [[Sekveneerimine\|sekveneeriti]] nisu [[genoom]]. Kuna see koosneb 17 miljardist aluspaarist (võrdluseks [[inimese genoom]] koosneb natuke enam kui 3 miljardist aluspaarist), siis oli nisu tähtsamate toidutaimede seas viimane, mille genoom järjestada õnnestus.<ref name="NLrOT" /> == Toiteväärtus ja biokeemiline koostis == 289. rida: 2012. aastal toodeti maailmas 671,5 miljonit tonni nisu, millega on see kultuurtaimede seas maisi ja riisi järel kolmandal kohal. Nisupõldude kogupindala oli 217,3 miljonit hektarit. 90–95% nisu kogutoodangust moodustab harilik nisu, millele järgneb kõva nisu (''Triticum durum'').<ref name="fao" /> 1999. aastal tarbiti maailmas 101 kg nisu iga inimese kohta. Kõige suurem oli see näitaja [[Taani]]s (623 kg inimese kohta), kuid enamik sellest (81%) tarvitati loomasöödaks. <ref name="Citizendium" /> === Kasvutingimused ===

Nisu: erinevus redaktsioonide vahel