Rasvhapped: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rasvhapped''' on pika [[alifaatsed ühendid|alifaatse]] ahelaga [[karboksüülhapped]], mis võivad esineda nii [[küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud kui ka küllastumata ühenditena]]. Enamiku looduslike rasvhapete süsinikuahel on 4–28 C-aatomit pikk.<ref name="iupac" /> Rasvhapped on enamiku lipiidide ehitusüksused – nad kuuluvad nii [[triglütseriidid|triglütseriidide]], [[vahad|vahade]], [[fosfolipiidid|fosfolipiidide]] kui ka glükolipiidide koostisse. Vabad rasvhapped on need rasvhapped, mis ei ole seotud teiste ühenditega. Rasvhapped on organismis, eriti südame-luustiku ja luustikulihastessüdamelihaste rakkudes, oluline energiaallikas, sest rasvhapete oksüdatsiooni käigus eraldub suures koguses [[adenosiintrifosfaat|ATP-d]]. AjuAjurakud kasutabkasutavad rasvhappeid energiaallikana vaid vähesel määral, sest eelistabeelistavad energiat toota glükoosist ja ketoonist.<ref name="cKJ2R" /><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3790936/]P. Schönfeld, G. Reiser. ''Why does brain metabolism not favor burning of fatty acids to provide energy? - Reflections on disadvantages of the use of free fatty acids as fuel for brain'', Journal of Cerebral Blood Flow and Metabolism, Okt. 33(10), lk 1493-1499, 2013</ref>

*[[Väga pika ahelaga rasvhapped|väga pika ahelaga rasvhapeteks]] (rohkem kuivähemalt 22 C-aatomit, kuuluvad tihti sfingolipiidide koostisse).<ref>[https://www.sciencedirect.com/topics/biochemistry-genetics-and-molecular-biology/very-long-chain-fatty-acid]ScienceDirect – ''Very long chain fatty acid''</ref>

''Cis''-isomeeris asetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes samal poolel. ''Cis''-isomeeri kaksikside on jäik, mistõttu on süsinikuahel vähe painduv ning kõver. Mida rohkem on ahelas ''cis''-konfiguratsiooniga kaksiksidemeid, seda kõveram on ahel. Näiteks kui ühe kaksiksidemega [[oleiinhape|oleiinhappel]] on üks vääne sees, siis kahe kaksiksidemega [[linoleenhape|linoleenhappellinoleenhappe]] struktuur on juba rohkem väändunud struktuur. Kolme kaksiksidemega [[α-linoleenhape|α-linoleenhappe]] kuju on veel kõveram. KõverKõvera kuju tõttu ei lasesaa triglütseriidide või biomembraani fosfolipiidide koostises olevaid ''cis''-isomeere tihedalt kokku pakkida, misning see omadus mõjutab nii [[membraan|membraani]] kui ka rasvade [[sulamistemperatuur|sulamistemperatuuri]]. Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on tavaliselt ''cis''-konfiguratsioonis.

''Trans''-konfiguratsioonisisomeeris asuvadasetsevad vesinikuaatomid kaksiksideme tasapinna suhtes vastaspooltel. Seetõttu ahel ei kõverdu ning on suhteliselt sirge. ''Trans''-isomeerseid rasvhappeid looduses tavaliselt ei leidu, aga neid on võimalik saada nt [[hüdrogeenimine|hüdrogeenimise]] teel.

|+ '''NäitedKüllastumata küllastumatarasvhapete rasvhapetestnäiteid'''

| [[PalmitoleenhapePalmitoleiinhape]]

| [[ErutsiinhapeEruukhape]]

| 1222:1

==== Asendamatud rasvhapped ====

[[Asendamatud rasvhapped|Asendamatuteks rasvhapeteks]] kutsutakse neid rasvhappeid, mis on inimesele vajalikud, kuid mida inimese organism isesuudab eivaid sünteesiväheses koguses ise toota ja seega tulebpeab ta neid saadasaama toidust. On kakskahte seeriattüüpi asendamatuid rasvhappeid: ühelneed, onkus kaksikside eemaldatudasub kolme süsinikuaatomi kauguseltkaugusel ahela lõpus olevast metüülrühmast, teiselja onneed, kus kaksikside eemaldatudasub kuue süsinikuaatomi kauguseltkaugusel viimasestahela lõpus olevast metüülrühmast. InimestelInimese organismil puudub võimalusvõime sünteesida rasvhappeid, kus kaksiksidemed asuvad pärastkarboksüülhappest loetledes peale 9. või 10. süsinikuaatomit, lugedes karboksüülhappe osast.<ref name="bJ0MT" /> KaksAsendamatud asendamatut rasvhapetrasvhapped on näiteks [[Linoolhape ja α-linoleenhape|linoolhape]] ja [[α-linoleenhape]]., Neidmida leidub laialdaseltpaljudes taimeõlides. Inimesel on piiratudInimese võime muuta alfalinoleenhapeα-linoleenhape pikema ahelaga nomega-3-rasvhappeks (nt [[eikosapentaeenhape|eikosapentaeenhappeks]] javõi [[dokosaheksaeenhape|dokosaheksaeenhappeks]]) on piiratud, midaaga ta saab aganeid rasvhappeid omastada kalast.

Küllastunud rasvhapped on pika ahelaga karboksüülhapped, mis sisaldavad tavaliselt 12–24 süsinikuaatomit ja ei sisalda kaksiksidet., Seega küllastunud rasvhappedsest on küllastunud vesinikuaatomitega (sest kaksiksidemed vähendavad vesinikuaatomite arvu igal süsinikul). Kuna küllastunud rasvhappedrasvhapetes sisaldavadon C-aatomite vahel ainult üksiksidemeidühekordsed sidemed, on iga süsinikuaatomisüsinikuaatomiga ahelasseotud 2 vesinikuaatomit, (välja arvatud ωomega-süsinik ahela lõpus, millelmis on seotud 3 süsinikku)H-aatomiga.

Rasvhapete nimetamiseks on kasutusel mitu nomenklatuurisüsteemi. JärgmisesJärgnevas tabelis on kirjeldatudära kõigetoodud tavalisemaidüldkasutatavad süsteemesüsteemid.

| [[triviaalne nimetus|Triviaalsed nimetusedTriviaalnimetused]] on mittesüstemaatilised ja ajaloolised nimetused, mis on kõige enam kasutatav nimetussüsteem kirjanduses. Kõige tavalisematel rasvhapetel on lisaks süstemaatilistele nimedele ka triviaalsed nimed. Need nimetused ei jälgi mingisugust seaduspärasust ja nad on lühikesed ning tihti ühemõttelised.