Laensõna: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tsitaatlaen''' -– teisest keelest üle võetud sõna või sõnaühend täpselt kirjapildi järgi, võõrtähed ja võõrapärasused jäävad sisse, hääldatakse lähtekeele häälduse lähedaselt. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad või -väljendid kirjutada teises, harilikult kursiivkirjas. Muutumatute sõnadega on lihtsam, nt de iure (ld) [de juure] ’õiguslikult’, crescendo (itaalia) [krešeʹndo] ’helivaljuselt kasvades’. Käänd- ja pöördsõnade puhul peab arvestama muutmise raskepärasusega: eesti tüvevokaal või muutelõpp tuleb liita ülakoma abil ja püstkirjas.<ref name="AG8t3" />

'''Kaudlaen''' -–  teisest keelest mingi kolmanda keele (vahenduskeele) vahendusel laenatud keelend. Nt ''admiral'' < sks ''Admiral'' < pr ''a''(''d'')''miral'' < ar ''emir-al-bahr'' (''admirali'' oleme laenanud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel).<ref name="1ygK8" />

'''Pärislaen ehk otselaen''' -– teisest keelest üle võetud sõna kas kirjapildi või häälduse järgi, mugandatud oma keelele sobivaks. Näiteks inglise keelest laenamisel näeb 1935. a sõnastatud üldpõhimõte ette häälduskuju kasutamist, seda küll eesti keele foneetikaga kohandades. Nii on laenatud nt bagi, disain, koomiks, meik, taimer, teip. <ref name="UbnvK" />

'''Tõlkelaen''' -– liitsõna või sõnaühend, harvemini tuletis, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt ''raamatupidaja'' (sks ''Buchhalter'').<ref name="jPhuC" />

'''Tähenduslaen''' -– eesti keeles olemasolevale sõnale on laenatud mujalt uus tähendus, mida eesti sõnal enne polnud. Nt sõnadele hiir, mälu, aken, kodu on inglise sõnade mouse, memory, window, home järgi laenatud juurde vastavad arvutiala tähendused.<ref name="b23tq" />

'''Laenlühenditega moodustatud liitsõnad''' -– võetakse inglise kirjapildis, aga eesti häälduses lühend ja kasutatakse seda liitsõna täiendosana. Lühendit ja liitsõna põhiosa ühendab sidekriips. Nt e-sõnade sari, kus e = elektrooniline, elektron-: e-hääletus, e-riik.<ref name="pijEh" />

'''Siselaen''' -– Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelend.<ref name="9BPru" />

<ref name="UbnvK">{{Raamatuviide|autor=Erelt, Tiiu|pealkiri=Terminiõpetus|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=209-210209–210}}</ref>

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 598-606598–606.

Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 209-221209–221.