Punane terror: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{See artikkel|räägib Nõukogude Venemaa poliitikast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Punane terror (täpsustus)]]}}
{{vikinda}}
{{keeletoimeta}}'''Punane terror''' ([[vene keel]]es ''красный террор'') oli [[Nõukogude Venemaa]]l [[VSDT(b)P KK]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt [[1918]]. aastal riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika.
Esimene kohtuväline poliitiliste vastaste represseerimine toimus juba 28. novembril [[1917]] (s.o 11 päeva peale nn [[oktoobrirevolutsioon]]i), kui [[Vladimir Uljanov]]-Lenin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt: "… kõik [[Konstitutsioonilised demokraadid|kadettide partei]] kui rahvavaenlaste partei juhtivorganite liikmed
5. septembril 1918 võttis [[Vladimir Uljanov]]-Lenini
*''et antud olukorras on tagala kindlustamine terrori abil otsene vajadus, et Ülevenemaalise Erakorralise kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Komisjoni tegevuse tugevdamiseks ja suurema plaanipärase tegevuse on vajalik sellesse suunata võimalikult suur arv vastutavaid seltsimehi parteist;
*''et on vajalik kindlustada Nõukogude Vabariigi kaitset klassivaenlaste vastu nende isoleerimise teel koonduslaagritesse,
15. rida:
* [[Sõjatribunal]]id (sõjaväes ja sõjaseisukorras olevatates piirkondades)
Üheks repressioonide põhimõtteks oli läti päritolu [[tšekist]]i [[Mārtiņš Lācis]]e
{{Tsitaat|"Ärge otsige süüdistatavate asjus asitõendeid selle kohta, kas ta on vastu hakanud nõukogude võimule kas relva või sõnaga. Esimese asjana te peate talt küsima, millisesse klassi ta kuulub, milline on tema päritolu, milline haridus ja milline on ta elukutse. Kõik need vastused võivad otsustada süüdistatava saatuse. Selles on punase terrori põhimõte"|M. Lacis}}
Originaalis
== Punane terror Lenini ajal ==
24. rida:
Kõigi bolševike võimu vastaste suhtes kasutatava terroritegude ettekäändeks olid:
*[[20. juuni]]l 1918 [[esseerid]]e poolt
*[[29. august]]il 1918 Petrogradi TK Siseasjade ja Välisasjade komissari ning [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Erakorralise Komisjoni]] ja [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] Erakorralise Komisjoni esimehe [[Moissei Uritski]] tapmine;
* [[30. august]]il 1918 [[Vladimir Uljanov]]i tapmiskatse;
1918 aastal toime pandud atentaatide järel Lenini, [[Moissei Uritski]] ja Vladimir Volodarskile
5. septembril [[1918]] andis [[Vene SFNV RKN]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati erakorralise komisjoni ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes. Tavaline karistus oli viivitamatu mahalaskmine.
[[17. jaanuar]]il [[1920]] muutsid Venemaa RKN ja Kesktäitevkomitee oma määrusega
Aastal [[1920]] laiendati erikomisjoni õigusi veelgi ja pandi tollele ülesandeks saata kahtlusaluseid (töödistsipliini rikkujaid, revolutsioonilise korra ohustajaid ja parasiitlikke elemente, kelle suhtes ei suudetud koguda kohtulikke süüd tõendavaid tõendeid) kuni 5 aastaks töölaagritesse. Repressioonide hulgas massiivselt domineerinud mõrvad asendati peagi sunnitöö massilise rakendamisega nö [[kommunism]]i ehitusel, tegelikkuses totalitaarse süsteemi orjamiseks, olgu siis töölaagreis või väljasaadetuina [[Siber]]isse.
[[9. mai]]l [[1921]] aga taotles Tšekaa juba õigust karistada mahalaskmisega isikuid, kes panevad toime kuritegusid, mis desorganiseerivad riigi majanduselu – [[14. mai]]l [[1921]]
Kui kahe revolutsiooni vahelisel ajal 1905–1917 surmati Venemaal üle 15 000 inimese, siis Vladimir Uljanovi (Lenin) valitsemise ajal (1917–1924) hukati punase terrori käigus vähemalt 200 000 inimest.
43. rida:
== Repressiooni õiguslike aluste kronoloogia ==
* [[5. september]] [[1918]] andis [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati [[Tšekaa|erakorralise komisjoni]] ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes.
* [[4. veebruar]] [[1919]] Vabariigi Revolutsiooninõukogu määrusega määrati, et [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Revolutsiooniline Sõjatribunal|Revolutsioonilise Sõjatribunal]]i otsused
* [[14. märts]] [[1919]] andis [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja dekreedi Tööliste distsiplinaarkohtutest (
* [[11. aprill]] [[1919]] võttis [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] vastu määruse "Sunnitöölaagritest" (
== Stalinism ==
52. rida:
Punane terror valimatute tapmiste ja massiküüditamise kujul vaibus ajapikku [[Jossif Stalin]]i surma järel. Aastail [[1953]]–[[1959]] lasti enamik ellujäänud küüditatuist koju ja hakati süüdimõistetuid tasapisi rehabiliteerima.
Hiljem represseeriti ainult erimeelseid, kes püüdsid kehtivat riigikorda kukutada ([[vastupanuliikumine]]) või julgesid avalikult esineda
Aastatel 1937–1938 toimunud NSV Liidu nomenklatuuri vastu sunatud repressioonide kõrgpunktis
*14. detsembril [[1937]]
*24. juunil [[1938]] [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|Kaitse Rahvakomissariaadi]] määrus kõigi mittevene päritolu (sakslased, eestlased, lätlased,
== Kirjandust ==
| |||