Punane terror: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
{{keeletoimeta}}'''Punane terror''' ([[vene keel]]es ''красный террор'') oli [[Nõukogude Venemaa]]l [[VSDT(b)P KK]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt [[1918]] riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika.
 
Esimene kohtuväline poliitiliste vastaste represseerimine toimus juba 28. novembril [[1917]] (s.o 11 päeva peale nn [[oktoobrirevolutsioon]]i), kui [[Vladimir Uljanov]]-Lenin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt: "… kõik [[Konstitutsioonilised demokraadid|kadettide partei]]- kui rahvavaenlaste partei juhtivorganite liikmed, kuuluvad vahistamisele ja Revolutsioonilise tribunali kohtu alla andmisele".
 
5. septembril 1918 võttis [[Vladimir Uljanov]]-Lenini poolt juhitav [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu määruse nr. 710 "Punasest terrorist" (''постановление СНК РСФСР № 710 «О красном терроре»''), mille alusel {{Tsitaat|Rahvakomissaride Nõukogu, ära kuulanud Ülevenemaalise Erakorralise kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Komisjoni esimehe ettekande tegevusest antud valdkonnas, leiab,
21. rida:
 
== Punane terror Lenini ajal ==
[[Vene kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal veebruaris [[1918]] andis Venemaa SFNV RSN välja määruse'' «Социалистическое отечество в опасности'')», millega anti Tšekaale õigus kohtuvälisteks repressioonideks sh mahalaskmiseks. Moodustati ka esimene kohtuväline repressiivorgan "Troika", kuhu kuulusid [[Feliks Dzeržinski]], [[Vjatšeslav Aleksandrovitš]] ([[esseer]]) ja [[Jēkabs Peterss]].
 
Kõigi bolševike võimu vastaste suhtes kasutatava terroritegude ettekäändeks olid:
28. rida:
* [[30. august]]il 1918 [[Vladimir Uljanov]]i tapmiskatse;
 
1918 aastal toime pandud atentaatide järel Lenini, [[Moissei Uritski]] ja Vladimir Volodarskile, teostati suurejoonelisi repressioone vandenõudes osalenute suhtes. Represseeriti (lasti maha) endised tsaariarmee ohvitserid, kõrgemad tsaaririigi ametnikud, töösturid ja pangategelased, osa vaimulikkonnast.
 
5. septembril [[1918]] andis [[Vene SFNV RKN]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati erakorralise komisjoni ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes. Tavaline karistus oli viivitamatu mahalaskmine.
39. rida:
[[9. mai]]l [[1921]] aga taotles Tšekaa juba õigust karistada mahalaskmisega isikuid, kes panevad toime kuritegusid, mis desorganiseerivad riigi majanduselu – [[14. mai]]l [[1921]] see õigus ka [[VK(b)P KK]] poolt anti.
 
Kui kahe revolutsiooni vahelisel ajal 1905–1917 surmati Venemaal üle 15 000 inimese, siis Vladimir Uljanovi (Lenin) valitsemise ajal (1917–1924) hukati punaterroripunase raamesterrori käigus vähemalt 200 000 inimest.
 
== RepsessioonialusteRepressiooni õiguslike aluste kronoloogia ==
* [[5. september]] [[1918]] andis [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati [[Tšekaa|erakorralise komisjoni]] ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes.
* [[4. veebruar]] [[1919]] Vabariigi Revolutsiooninõukogu määrusega määrati, et [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Revolutsiooniline Sõjatribunal|Revolutsioonilise Sõjatribunal]]i otsused, ei kuulu edasi- ja kassatsioonikaebamisele ning viiakse täide 24 tunni jooksul.
48. rida:
 
== Stalinism ==
Punane terror jätkus [[Stalinism|stalinistliku]] terroriga, mille kõrgaeg [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] langes aastaile [[1934]]–[[1954]]. Noil aastail toimus riiklik terror NSV Liidu elanike suhtes kvoodiprintsiibilkvoodi printsiibil, kui halduspiirkonna [[NKVD]] juhile anti kindel arvuline kvoot, mille alusel tuli represseerida '''kahes kategoorias: 1. mahalaskmise teelmahalaskmine ja 2. kategooria asumisele ja töölaagritesse saatmine'''.
 
Punane terror valimatute tapmiste ja massiküüditamise kujul vaibus ajapikku [[Jossif Stalin]]i surma järel. Aastail [[1953]]–[[1959]] lasti enamik ellujäänud küüditatuist koju ja hakati süüdimõistetuid tasapisi rehabiliteerima.
59. rida:
 
== Kirjandust ==
* [[Mart Laar]], "'''Punane terror: Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis'''" (Tallinn, 2005, ISBN 9949-411-77-7)
* [[Karel Bartosek]], [[Stephane Courtois]], [[Jean-Louis Margolin]], [[Andrzej Paczkowski]], [[Jean-Louis Panne]] ja [[Nicolas Werth]], "'''Kommunismi must raamat: Kuriteod, terror, repressioonid'''" (Tallinn, 2000, 972lk; kaasautorid [[Sylvain Boulouque]], [[Pascal Fontaine]], [[Remi Kauffer]], [[Mart Laar]], [[Pierre Rigoulot]], [[Yves Santamaria]]; tõlkijad [[Marri Amon]], [[Marvi Järve]], [[Tunne Kelam]], [[Tõnis Lukas]], [[Tiiu Relve]], [[Enn Sarv]] ja [[Indrek Õis]]; ISBN 9985-3-0190-0)
* Enamlaste dokumenteeritud veretööd Eestis. Võitleja, oktoober 1960, nr. 10, lk. 3.
 
== Vaata ka ==
67. rida:
* [[Golodomor]]
* [[Inimsusvastane kuritegu]]
* [[InimsusevastasedInimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940-1941]]
* [[Palermo metsa massimõrv]]
* [[Tartu Krediidikassa massimõrv]]