Punane terror: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
{{keeletoimeta}}'''Punane terror''' ([[vene keel]]es ''красный террор'') oli [[Nõukogude Venemaa]]l [[VSDT(b)P KK]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt [[1918]] riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolševike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika.
Esimene kohtuväline poliitiliste vastaste represseerimine toimus juba 28. novembril [[1917]] (s.o 11 päeva peale nn [[oktoobrirevolutsioon]]i), kui [[Vladimir Uljanov]]-Lenin allkirjastas dekreedi, mille kohaselt: "… kõik [[Konstitutsioonilised demokraadid|kadettide partei]]
5. septembril 1918 võttis [[Vladimir Uljanov]]-Lenini poolt juhitav [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu määruse nr. 710 "Punasest terrorist" (''постановление СНК РСФСР № 710 «О красном терроре»''), mille alusel {{Tsitaat|Rahvakomissaride Nõukogu, ära kuulanud Ülevenemaalise Erakorralise kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Komisjoni esimehe ettekande tegevusest antud valdkonnas, leiab,
21. rida:
== Punane terror Lenini ajal ==
[[Vene kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal veebruaris [[1918]] andis Venemaa SFNV RSN välja määruse
Kõigi bolševike võimu vastaste suhtes kasutatava terroritegude ettekäändeks olid:
28. rida:
* [[30. august]]il 1918 [[Vladimir Uljanov]]i tapmiskatse;
1918 aastal toime pandud atentaatide järel Lenini, [[Moissei Uritski]] ja Vladimir Volodarskile, teostati suurejoonelisi repressioone vandenõudes osalenute suhtes. Represseeriti (lasti maha) endised tsaariarmee ohvitserid, kõrgemad tsaaririigi ametnikud, töösturid ja pangategelased, osa vaimulikkonnast.
5. septembril [[1918]] andis [[Vene SFNV RKN]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati erakorralise komisjoni ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes. Tavaline karistus oli viivitamatu mahalaskmine.
39. rida:
[[9. mai]]l [[1921]] aga taotles Tšekaa juba õigust karistada mahalaskmisega isikuid, kes panevad toime kuritegusid, mis desorganiseerivad riigi majanduselu – [[14. mai]]l [[1921]] see õigus ka [[VK(b)P KK]] poolt anti.
Kui kahe revolutsiooni vahelisel ajal 1905–1917 surmati Venemaal üle 15 000 inimese, siis Vladimir Uljanovi (Lenin) valitsemise ajal (1917–1924) hukati
==
* [[5. september]] [[1918]] andis [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja dekreedi "Punasest terrorist", mille alusel täiendati [[Tšekaa|erakorralise komisjoni]] ridu ja anti tollele õigus mahalaskmisteks ning juhtida toiduainete, vilja ning kütuse konfiskeerimist elanikelt, samuti sai Tšekaa volitused repressioonideks sundkorjanduse vastustajate suhtes.
* [[4. veebruar]] [[1919]] Vabariigi Revolutsiooninõukogu määrusega määrati, et [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Revolutsiooniline Sõjatribunal|Revolutsioonilise Sõjatribunal]]i otsused, ei kuulu edasi- ja kassatsioonikaebamisele ning viiakse täide 24 tunni jooksul.
48. rida:
== Stalinism ==
Punane terror jätkus [[Stalinism|stalinistliku]] terroriga, mille kõrgaeg [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] langes aastaile [[1934]]–[[1954]]. Noil aastail toimus riiklik terror NSV Liidu elanike suhtes
Punane terror valimatute tapmiste ja massiküüditamise kujul vaibus ajapikku [[Jossif Stalin]]i surma järel. Aastail [[1953]]–[[1959]] lasti enamik ellujäänud küüditatuist koju ja hakati süüdimõistetuid tasapisi rehabiliteerima.
59. rida:
== Kirjandust ==
* [[Mart Laar]],
* [[Karel Bartosek]], [[Stephane Courtois]], [[Jean-Louis Margolin]], [[Andrzej Paczkowski]], [[Jean-Louis Panne]] ja [[Nicolas Werth]],
* Enamlaste dokumenteeritud veretööd Eestis. – Võitleja, oktoober 1960, nr
== Vaata ka ==
67. rida:
* [[Golodomor]]
* [[Inimsusvastane kuritegu]]
* [[
* [[Palermo metsa massimõrv]]
* [[Tartu Krediidikassa massimõrv]]
| |||