Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 589 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Aktsiooni läbiviimine Lätis osutus keerulisemaks kui Eestis, kuna seal elas sakslasi neli korda rohkem, samuti oli sealse saksa rahvusgrupi sotsiaalne struktuur Eesti olukorrast erinev. Viiendik Läti sakslastest olid talunikud, käsitöölised, väikeettevõtjad või töölised ning nende kihtide esindajad vajasid [[Jürgen von Hehn]]i sõnul enam mõjutamist kui varasema kõrgkihi esindajad.<ref name="bosse305" />
 
Regulaarsed reisid ümberasujate äraviimiseks kestsid Eestis 18. oktoobrist 14. detsembrini 1939 ja Lätis 7. novembrist 16. detsembrini.<ref name="bosse305" /> Ümberasujad lahkusid laevadega Tallinnast, Pärnust, Kuressaarest, Riiast, Ventspilsist ja Liepājast. Esimese reisi Tallinnast tegi Utlandshörn 18. oktoobril. 20. oktoobril lahkus teine laev – Der Deutsche, mis oli mõeldud vanadekodude asukatele ja haigetele. Hiljem liitus nendega veel Sierra Cordoba. Kuressaarest ja Pärnust toimusid esimesed reisid 20. oktoobril, kui teele läks Adler Kuressaarest ning Orotowa Pärnust.<ref name="kivimäe6971" />
 
16. oktoobril 1939 suleti saksa koolid. Aja jooksul tabas sama saatus ka teisi sakslaste organisatsioone. Saksa kultuuromavalitsus saadeti laiali 21. detsembril 1939, laialisaatmine oli formaalsus ja tulenes asjaolust, et saksa rahvusest isikute arv Eestis oli langenud alla poole 1934. aasta rahvaloenduse arvust. Lõplikult likvideeriti kultuuromavalitsus 1. jaanuari 1940 seisuga.<ref name="laurits102" />
 
1939. aasta oktoobrist kuni 1940. aasta maini asus Eestist Saksamaale umbes 13 500 elanikku.<ref name="delfi" /> Ümberasujate täpset arvu on keeruline määratleda. [[Łódź]]is (toona Litzmannstadt) tegutsenud Sisserändajate Keskuse (Einwandererzentralstelle, EWZ) andmete järgi lahkus Eestist ja Lätist kokku 64 254 inimest. See arv hõlmab isikuid, kes läbisid EWZ kaudu kodakondsuse taotlemise protsessi (saksa keeles ''Durchschleusung'').<ref name="bosse306" />
<!--[[juudid|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is.<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>-->
 
<!--Pärast nädal aega kestnud riikidevahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi baltisakslaste ümberasumise üle, lahkusid Tallinna sadamast reisilaevad Utlandshörn (18. oktoobril 1939), Eider (22. oktoobril), Der Deutsche (2. novembril), Oceana (4. novembril) ja teised.{{lisa viide}}
 
Oktoobris 1939 lahkus [[Roomassaare sadam]]ast Saksa aurikuga Adler 310 [[Kuressaare]] baltisakslast. Kokku lahkus Saaremaalt üle 500 sakslase.<ref name="saarte hääl" />
 
[[juudid|Juudi rahvusest]] ümberasujad paigutati juutide piirkonda [[Lublin]]is.<ref>Balti-sakslased Danzigis. Rahvaleht, 17. november 1939, nr 271, lk 3.</ref>-->
 
==Lahkumise põhjused==
<ref name="saagpakk42">Saagpakk, lk 42.</ref>
<ref name="AHT4952">Liivik (2011), lk 49–52.</ref>
<ref name="kivimäe6971">Sirje Kivimäe, Ümberasumise korraldus. – Umsiedlung 60, lk 69-71.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
===Allikapublikatsioonid===
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
*Dietrich A. Loeber (Hrsg.). Diktierte Option: die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941: Dokumentation. Neumünster 1974.
 
===Raamatud===
*Inesis Feldmanis. Vācbaltiešu izceļošana no Latvijas (1939–1941). Riia 2015.
*Jürgen von Hehn. Die Umsiedlung der baltischen Deutschen – das letzte Kapitel baltisch-deutscher Geschichte, Marburg/Lahn 1984.
*Sirje Kivimäe (koost). Umsiedlung 60. Baltisakslaste organiseeritud lahkumine Eestist. 24. novembril 1999 Tallinna Linnaarhiivis toimunud konverentsi ettekanded. Tallinn 2000.
 
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
===Artiklid===
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387.
*Jüri Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming, nr 9, 1989, lk 1242-1250.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54. doi: 10.3176/hist.2011.2.03
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939−1940) eestlaste mälestuskirjanduses. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329−348.
*Dietrich A. Loeber (Hrsg.). Diktierte Option: die Umsiedlung der Deutsch-Balten aus Estland und Lettland 1939-1941: Dokumentation. Neumünster 1974.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna, nr 4, 2007, lk 38−51.
*Hans-Erich Volkmann. Zur Ansiedlung der Deutschbalten im "Warthegau". – Zeitschrift für Ostforschung, nr 30, 1981, lk 527-558.
*Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.
 
==Välislingid==
{{commonskat|Resettlement of Baltic Germans in Poland}}
*[http://www.ikgn.de/cms/index.php/uebersetzte-geschichte/beitraege/umsiedlung-der-deutschbalten Umsiedlung der Deutschbalten aus Estland und Lettland 1939‒1941] Nordost-Institut.
*Peeter Järvelaid. [http://www.parnupostimees.ee/?id=328501 Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu], [[Pärnu Postimees]], 19. oktoober 2010.
*[http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/ Umsiedlung] Estonicas.
*Olev Liivik, [http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=73571831 Kuidas baltisakslased Eestist välja rändasid] maaleht.delfi.ee, 7.veebruar 2016.
*Peeter Järvelaid. [http://www.parnupostimees.ee/?id=328501 Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu], [[Pärnu Postimees]], 19. oktoober 2010.
 
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]
116

muudatust