Erinevus lehekülje "Niplispits" redaktsioonide vahel

Täiendasin ja parandasin sõnaliselt.
(Täiendasin ja parandasin sõnaliselt.)
[[Pilt:Bobbin lace 5054 Nyplätty pitsi C.JPG|pisi]]
'''Niplispits''' ehk '''niplis''' on kõrvutitekstiilitehnika, rippuvatemille tulemus (pitsiline pind) saadakse pulkadele poolitud niitide keeramisel ja ristamisel koostatud [[pits]].
 
nEestiEesti keelde on sõna "niplispits" tulnud rootsikeelsest sõnast ''knyppling''. Mõnikord kasutatakseKasutatakse ka '''klöppelpitsi''' nimetust. Niplist nimetatakse ka "pulkadega kootud pitsiks" ehk '''pulgapitsiks'''.
 
Niplispitsi valmistamist nimetatakse '''niplamiseks'''.
 
==Ajalugu==
NiplispitsiNiplistehnikat tunti juba [[14. sajand]]i [[Itaalia]]s, kust see jõudis [[16. sajand]]il [[Sileesia]]sse, [[Baieri]]sse ja [[Böömimaa]]le ning sajandi lõpuks [[Holland]]isse<ref name="Zschorsch 1923" />. PitsikudumisePitsi niplamise õitseaeg oli 17.-[[18. sajand]]il [[Belgia]]s<ref name="Zschorsch 1923" />. Sellest ajast on säilinud pitse, mille 1 cm laiune pind on kootudniblatud 80 pulgaga, 8 cm vastavalt siis 640 pulgaga ning nii peenest niidist, et niidi rebenemise vältimiseks saituli töötada ainult niiskes keldris<ref name="Zschorsch 1923" />. Mustri autoriks oli reeglina kunstnik, teostajateks käsitöölistest niplajad.
 
Selles tehnikas valmistati peakatteid, [[õlarätt]]e, [[krae]]sid, särgivarrukaidkäiseid, voodipesu vahepitse jne. Niplipitsi hiilgeaeg kestis kuni [[1815]]. aastani, mil alustati pitsikudumistpitsi valmistamist masinatel<ref name="Zschorsch 1923" />.
 
Eestis valmistati niplispitsi omakedratud [[lina]]sest niidistlõngast ning seda on kasutatud mitmel pool rahvariiete kaunistamiseks.
 
Pitsi niplamisvahenditeks on pitsipadi, niplispulgad ehk nuiad ja nõelad ehk pinnud.
*kerakujulised
*piklikud kotid, mis olid täidetud [[liiv]]a, [[tuhk|tuha]], [[takk]]ude, [[sõklad|sõkalde]] või heinapepredega
*silindrikujulised pikkade [[õlg]]edega täidetud kotid, mis võisid olla kinnitatud laudaluselelaud alusele
*rõngakujulised, [[puukoor]]est seesmise kerega, mille peal asetses samblast või takkudest polsterdus<ref name="Kurrik, 1931" />.
 
[[ERM]]-i kogudes on [[Ruhnu]]s ja [[Mustjala]]s kasutusel olnud ümmargused keerleva telje ja jalgadega padjad<ref name="Kurrik, 1931" />. Esines ka kiilutaolist patja, mille pind oli ettepoole längus<ref name="Kurrik, 1931" />. Pitsipadjad on kaetud jämeda linase riidega, mis on reeglina tume, et kergendada valgete niitideniitidega käsitlemist.niplamist
 
==Niplispulgad==
 
==Nõelad==
Nõelad ehk pinnud olid 4–5 cm pikkused kasest või kadakast pinnukesed, millega pitsipulgadpits padjale kinnitati<ref name="Kurrik, 1931" />. Rannikul ja saartel kasutati kala oimuluud, hiljem olid kasutusel omatehtud vasknõelad või poenõelad<ref name="Kurrik, 1931" />.
 
==Viited==
Anonüümne kasutaja