Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Sulfiid on väävli ja keemilise elemendi ühend (nt Na₂S ja P₂S₅) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsükliline ühend, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/sulfiid.</ref> Sulfiidioon on väävli [[anioon]] (S²⁻), mis on saadud prootonite[[prooton]]ite eemaldamisega divesiniksulfiidist. [[Väävel]] on pehmem [[Lewisi_happed_ja_alused|Lewis alus]] ja vähem elektronegatiivneelektronegatiivsem kui [[hapnik]], mistõttuselle tõttu on tal suursuurem amplituud erinevaid oksüdatsiooniastmeid ja suurem [[afiinsus]] kergematele metallideleparempoolsete parempoolsespehmemate [[d-metallidemetallid]]e reassuhtes <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>. Sulfiidioon ei panusta sooladesse[[sool]]adesse ühegi värviga ning nad.sulfiidiooni Kergemate[[hüdratatsioonienergia]] metallisulfiidideon võreentalpiatmadal, mis ei saakompenseeri vesilahusesselle ületada[[võreentalpia]]t, misselle tähendab,tõttu eton sulfiidid on vees vähelahustuvad. Sulfiididühendid on<ref veesname="Luts">Atkins väheP lahustuvadW, ühendid.Overton VäävliT, üksRourke, omadusiJonathan, onWeller, veelM moodustadaja tsentreeritudArmstrong, sulfiidioone.F MingistA, osast''Shriver tekib& S<sup>2−Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</supref>. iooneVäävli jaüks väiksemomadus osaon tekibmoodustada polüsulfiide (sidudes sulfiidioon), miskus väävel käituvadkäitub kelaatse ligandina, mis seob d-metallemetalliioonide (ntsuhtes FeS<subref name="Luts">2Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</subref>). Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>.

[[File:Hydrogen-sulfide-3D-balls.png|thumb|130px|Vesiniksulfiidi struktuur]] Omadused – gaasiline[[gaas]]iline ühend (õhust raskem), mis on värvitu ning iseloomuliku mädamuna sarnase lõhnaga. [[Divesiniksulfiid]] on mürgine aine, mille LD on 800 ppm, kui seda 5 minuti jooksul sisse hingata., Samutisamuti on see ühend korrosiivne ningja tuleohtlik (4,3%<ref name=IDLH>https://www.cdc.gov/niosh/idlh/7783064.html</ref><ref>http://www.npi.gov.au/resource/hydrogen-46%sulfide</ref> õhusH₂S on isesüttiv).vees Nõrgaltnõrgalt happeline, mille p''K''_a = 67,9 andes seal HS^- iooni <ref>http://evans.rc.fas.harvard.edu/pdf/evans_pKa_table.pdf</ref>.

Looduses tekib seda ainet kohtades kus on vähe hapnikku. Näiteks tekib divesiniksulfiidi soodes hapnikuvaeses keskkonnas mikroorganismide[[mikroorganism]]ide lagunemise tagajärjel, samuti võib seda tekkida kanalisatsioonides.

Reageerib hapnikuga moodustades vääveldioksiidi[[vääveldioksiid]]i, käitub reaktsioonides enamasti redutseerijana[[redutseerija]]na, eriti aluselises[[alus]]elises keskkonnas.

Kõrgetel temperatuuridel katalüsaatori[[katalüsaator]]i juuresolekul reageerib vääveldioksiidiga moodustades elemendilise väävli ja vee. Antud reaktsiooni kasutatakse tööstuses divesiniksulfiidi sidumiseks. Metallidega[[Metall]]idega reageerides moodustab vastavaid sulfiidsooli.

Kõrgel rõhul (üle 90 GPa) divesiniksulfiid muutub elektrijuhiks. Madalatel temperatuuridel ja kõrgetel rõhkudel ta muutub ülijuhiks[[Ülijuhtivus|ülijuhi]]ks.<ref>Drozdov A, Eremets M I, Troyan I A, ''"Conventional superconductivity at 190 K at high pressures"'', '''2014''' </ref>

Saavad moodustuda 3d metallidest näiteks Ti, V, Fe, Co, Ni, kus on iseloomulik [[nikkel]]-arseniidne struktuur, mis tekib kui on tugev metall-metall side ja sellistel ühenditel on heksagonaalne süsteem. Keskel on As aatom, mille küljes on 6 nikli aatomit. Metallimonosulfiidid on vees vähelahustuvad või lahustumatud ühendid. Väga erinevate värvidega (tuleneb metallide omadustest), enamasti tumedamad toonid, kuid on ka heledamaid (näiteks: CdS, mis on kollane). Vahel käsitletakse neid kui soolasid, üleminekumetalli ja sulfiidiooni vaheline side on [[Kovalentne_side|kovalentne]], mis annab ühenditele [[Pooljuht|pooljuhi]] omadused. Tänu sellele saab neid kasutada värvipigmentidena, päikesepaneelides[[päikesepaneel]]ides ja katalüsaatoritena. <ref>Harbhajan S, ''Mycoremediation: Fungal Bioremediation'', '''2006'''</ref>

Nende ühendite korral on tegemist üsna tugeva disulfiidse S–S sidemega. Kui monosulfiidis on väävli aatomil formaalne laeng −2, siis disulfiidi korral on see −1, mis sarnaneb kloori[[kloor]]i aatomile ning moodustab sarnaselt teise sama aatomiga kovalentse sideme. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref> Disulfiidid jagunevad orgaanilisteks ja anorgaanilisteks.

'''Orgaanilised disulfiidid''' on moodustunud kui mõlema või ühe väävli iooni küljes on mingi orgaaniline ühend näiteks fenüülrühm. Kui mõlema disulfiidse sidemega väävli aatomi küljes on sama asendusrühm, siis on tegu sümmeetrilise disulfiidiga, kuid kui erinev, siis on tegu asümmeetrilisega <ref name=Sevier>Sevier C S, Kaiser C A, ''Formation and transfer of disulphide bonds in living cells'', ''Nat. Rev. Mol. Cell Biol.'', '''2002''', 3-11, 836-847.</ref>. Disulfiidne side laguneb polaarsete reagentide abil ning selle tõttu on võimalik saada erinevaid monosulfiide. Niimoodi laguneb näiteks [[tsüstiin]] ning tekib kaks tsüsteiini molekuli, mis on üks 20-st põhilisest [[Aminohapped|aminohappest]]. <ref>Cremlyn R J, ''An Introduction to Organosulfur Chemistry'', '''1996''' John Wiley and Sons: Chichester.</ref>

'''Anorgaanilised disulfiidid''' moodustuvad erinevate metalliliste või mittemetalliliste elementidega. Tuntuim metallidisulfiid on [[püriit]] (FeS₂) ehk kassikuld, mille korral on tegu kristallilise struktuuriga sulfiidse mineraaliga. Püriiti kasutatakse näiteks ehetes, päikesepaneelides, Li-akudes (katoodi materjalina) <ref>Energizer Corporation, [http://data.energizer.com/PDFs/lithiuml91l92_appman.pdf ''Lithium Iron Disulfide''], vaadatud 15.10.2017</ref>. Mittemetalliline disulfiid on näiteks dikloordisulfiid (S₂Cl₂), mis sarnaneb oma struktuurilt veisnikperoksiidile[[vesinikperoksiid]]ile. Tegemist on kollase-punaka õlise vedelikuga, mille lõhna on kirjeldatud kui ärritavat või iiveldama ajavat. Oma värvi tõttu saab teda kasutada värvides, kuid enim kasutatakse seda sünteetilise kummi tootmisel.

* Sama gaasi kasutasidkasutas I Maailmasõja ajal ka britidSuurbritannia armee. Tegemist pole küll heaefektiivse sõjagaasiga, kuid selle lihtsuse ja suurte koguste kättesaadavuse tõttu praktiseeritikasutati sõjagaasinaseda kahel korral <ref>Foulkes C H, ''Gas! The story of the special brigade'', '''2001'''</ref>.