Rasvad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Teubliis (arutelu | kaastöö)
Teubliis (arutelu | kaastöö)
25. rida:
rasv + KOH → glütserool + rasvhappe K-sool
 
Rasvad, eelkõige küllastumata rasvhapped, [[Oksüdatsioon|oksüdeeruvad]] õhu toimel, mille käigus moodustuvad [[aldehüüdid]] ning madala molekulmassiga happed. Need ühendid põhjustavad ebameeldivat lõhna ja maitset, mistõttu nimetatakse rasvade oksüdatiivset lagunemist [[Rääsumine|rääsumiseks]]. Vedelad rasvad rääsuvad kiiremini kui tahked rasvad. Rasvade säilitamisel kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse tingimustes kutsuvad rasvale sattunud mikroobide ensüümid esile hüdrolüüsi ning seda protsessi nimetatakse hüdrolüütiliseks rääsumiseks. Rääsumise vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante (nt C-vitamiini).
 
Õlides sisalduvate küllastumata rasvhapete [[Hüdrogeenimine|hüdrogeenimisel]] küllastatakse kaksiksidemed vesinikuga (toimub liitumisreaktsioon) ja saadakse küllastunud rasvhapped. Hüdrogeenimist kasutatakse taimeõlist margariini saamiseks.