Redaktsioon: 3. jaanuar 2018, kell 19:09 redigeeri Mimo~etwiki (arutelu \| kaastöö) 50 muudatust P →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. jaanuar 2018, kell 12:09 redigeeri eemalda Mirimong (arutelu \| kaastöö) 18 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
8. rida: ==Pantomiim tänapäeval== Tänapäeva pantomiimil on mitmeid eri stiile ja otsingusuundi. Pantomiim võib olla tantsuelementidega liikumisetendus, tummnäidend, estraadinumber jm. Euroopas on pantomiimi arengu seisukohalt oluline roll olnud eriti prantsuse ja tšehhi vabalaval ja teatril. Endises Nõukogude Liidus olid tugevad pantomiimikeskused Leedus, Eestis, Moskvas ja Peterburis, kus pantomiim arenes kas klassikalise pantomiimi poole, andes [[estraad]]i- või [[tsirkus]]enumbreid, või emantsipeerus teatris, andes [[tants]]ulisi (nagu oli Eestis) ja [[kloun]]aadlikke lahendusi (viimase suuna esindajaist on tuntuim vene klouni [[Vjatšeslav Polunin]]i juhtimisel tegutsenud teater "Litsedei"). Professionaliseerumist taotlevad miimid tegutsesid tihti mõne kontsertorganisatsiooni juures, kuid tekkis ka päriselt pantomiimile pühendunud poolprofessionaalseid truppe ning isegi spetsialiseerunud pantomiimiteatreid. 1967. aastal loodi läti päritoluga mitmekülgse kunstiinimese [[Modris ~~Tenisonsi~~Tenisons]]i (Muodris Tenisonas) eestvedamisel Leedus Kaunase Pantomiimiteater. ===Pantomiim endises Nõukogude Liidus=== Endise Nõukogude Liidu eri paigus hakkas pantomiim arenema 1960. aastate algul. 1961. aastal loodi Lätis ansambel "Riia Pantomiim" [[Robert ~~Līgersi~~Līgers]]i juhtimisel. Omapoolse osa pantomiimižanri arengule endises Nõukogude Liidus andsid R. Slavski (Leningrad], A. Rumnev (Moskva), I. Rutberg (Moskva), J. Markova (Leningrad), K. Adomaitis (Kaunas) jmt nii mitmete teoreetiliste publikatsioonide, kriitiliste analüüside kui ka õpetustööga. Pantomiimile teiste kunstide seas kindlama koha leidmist kinnitas I Balti vabariikide pantomiimikunsti festival 1967. aastal Riias, kus oli külalisi üle kogu Nõukogude Liidu. Festivali eestvedajateks olid "Riia Pantomiim" Lätist, stuudio "Pantomiim" A.[[Adolf ~~Traksi~~Traks]]i juhtimisel Eestist ja Kaunase pantomiimitrupp M. Tenisonsi juhtimisel Leedust. Lisaks etendustele toimusid ka arutlused ja kohtumised. 1960. aastatel jäi pantomiim Nõukogude Liidus peamiselt entusiastidest amatööride mängumaaks. Kuigi amatöörlus tähendas erialalisi arenguprobleeme ja organisatsioonilisi raskusi, võimaldas selline seisund samas suuremat iseseisvust, tõlgendusvabadust ja vaimset vabameelsust. Ametliku kultuuripoliitika taustal on too mõneti tõrjutud seisund, mis ajendas tegutsema võimalust mööda vabalaval, võrreldav 1960. aastate džässmuusika omaga, mida arendati klubitaolistes kinnistes ringides ja restoranimiljöös. Ametliku kultuuripoliitika tõrjuvuse üheks eredamaks näiteks on Kaunase kutseliseks arendatud pantomiimiteatri "mahamaterdamine", nii et kollektiiv koos oma juhi M. Tenisonsiga ei tõusnudki enam teovõimeliseks. Tõrjuvuse pitsat löödi ka stuudio "Pantomiim" 1969. aasta lavastusele "Homo Sapiens". Sellele vaatamata pantomiim mitmekesistus eri rahvuskultuuride otsingute omapära kaudu ja hakati eristama olulisi suundi. Tartu Vanemuise "Mimeskide" ja V. Polunini juhitud Leningradi teater-stuudio "Litsedei" etenduste põhjal festivalil "Mim-parad 82" eristati kaht pantomiimi selget arenguteed teatri suunal: üks neist põhineb sümbolistlikul kujundlikkusel, teine psühholoogilise teatri elementidega rikastatud rahvalikul palaganikultuuril.<ref name="jeXCt" /> Teatrite ja ansamblite kõrval jätkasid oma kunsti arendamist ka soolomiimid, kes juhul, kui õnnestus tööd saada mõnes kontserdiorganisatsioonis, nagu A.[[Anatoli Jelizarov]], said laiemaltki tuntuks. ==Pantomiim Eestis== Pantomiimi elemente kasutati eesti teatris juba enne Teist maailmasõda, ekspressionistlikku laadi lavastustes oli sellel vahel kesknegi koht. Uute väljendusvahendite poole püüdleva amatöörtrupi [[Hommikteater]]<ref name="kaUy4" /> lavastatud draamas "Inimesed" (1923) oli sõnaline element marginaalne ja keskne pantomiimilik element. Eestis tärkas suur huvi klassikalise pantomiimi vastu 1960. aastatel ning Tallinnas ja Tartus kujunes välja mitu huviliste truppi. Moodsa pantomiimi otsingute ja tutvustamisega Eestis oli otseselt seotud 1963. aastal alustanud [[stuudio "Pantomiim"\|stuudio Pantomiim]], seda eelkõige süstemaatilise õppetööga, ansamblimängu spetsiifikaga ja esinemistega Eestis. Esimene kirjutis ~~moodsa~~nüüdisaja pantomiimi suundadest maailmas ("Stuudio, miniatuurid, pantomiim") ilmus aastal ~~1965~~1967 ajalehes Edasi, autoriks [[Kalle Kurg]]; kirjutises esitleti ka stuudiot "Pantomiim".<ref>[[Kalle Kurg]]." Stuudio, miniatuurid, pantomiim." – Edasi 8. jaanuar 1967</ref> 1977. aastast hakkas pantomiimiõpetuse põhialusete õpetamisega tegelema stuudioteater "Tallinna Pantomiim", mis pedagoogi ja lavastaja [[Adolf ~~Traksi~~Traks]]i käe all pakkus algupärandit draamas ja tragöödias ning kogu õhtut täitvaid terviklavastusi. Professionaliseerumist siiski ei toimunud. Huvi kaasaegse pantomiimi rakenduse vastu sõnateatris näitas Ugala 1967. aasta lavastusega "Mees on mees" (lavastaja Heino Torga, pantomiimiseade Adolf Traks) ja mitme hilisema tööga. 1969. aastal kasutati pantomiimi elemente küll Draamateatri luuleteemalises etenduses (liikumisjuht [[Adolf Traks]])<ref name="y4KW4" />, kuid pantomiimitruppide tegevus jäi aastateks kutselisest teatrist väljapoole. Ka Moskva tsirkusekoolis professionaalseks miimiks õppinud [[Maret Kristal]] tõi oma etendused "[[Surmatants]]" (1971 Tallinnas Kieck in de Köki tornis), "Hingemaa" (1988 Eesti Filharmoonia baasil, aga vabalaval) jm välja asjaarmastajate trupiga, mitte kutselises teatris. Pantomiimi arengut ei pidanud Nõukogude Eesti kultuurijuhid oluliseks, leiti, et see kunstiala ei esinda teatri "peajoont" ning sellele ei tekkinud vajalikku materiaalset baasi ega ka koolituskeskust.<ref name="lnoW2" /> 2000. aastatel, kui huvi eri liikumisvormide vastu on elavnenud, on huvilised ajuti pöördunud ka pantomiimi poole. Pantomiim on olnud teatrikoolis näitlejate ettevalmistuse õppekavas. 47. rida: }} ==Kirjandus== * [[Kalle Kurg]]." Stuudio, miniatuurid, pantomiim." (Pantomiimi olemusest ja suundumustest ning selle kunstiala viljelemisest 1960. aastatel Eestis.) – Edasi 8. jaanuar 1967 [[Evald Kampus]]. "Mimeskid" "Vanemuises". (Täna on esietendus.). – [[Edasi]] 14.11. 1981 [[Valdek Pütsep]]. "Mimeskid". – Edasi 07.01.1982

Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel