Ernst Zermelo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
Perekonnanimi Zermelo pärineb tõenäoliselt Loode-Saksamaa nime Termeulen ('veski juures') variandist Tormählen, kus [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''t'' muundus [[hüperkorrektsioon]]i tõttu [[ülemsaksa keel|ülemsaksa]] ''z''-iks.<ref>Zermelo olevat [[Göttingen]]is uustulnukatele öelnud, et tema nimi on lühend sõnast ''Walzermelodie'' 'valsimeloodia'. ([[Constance Reid]]. ''Hilbert. With an Appreciation of Hilbert’s Mathematical Work by Hermann Weyl'', Springer-Verlag 1970, lk 98.)</ref> Zermelo lesk Gertrud oli nime viimane kandja.<ref>Ebbinghaus, Peckhaus: 1.</ref>
Ema Maria Auguste (sündinud Zieger) sündis 11. veebruaril 1847 [[Delitzsch]]is arst Ottomar Hugo Ziegeri ja Auguste Ziegeri (sündinud Meißner) ainsa lapsena. Ema ema suri nädal pärast sünnitust, ema isa aasta hiljem [[tuberkuloos]]i. Ema kasvatasid üles sugulased, kelle seas oli loodusuurija [[Christian Gottfried Ehrenberg]]. Ka emal oli
Isa Theodor Zermelo sündis 9. juunil 1834 [[Tilsit]]is. Isa isa
Ferdinand Zermelo oli [[Königsberg]]i käsitöökooli lõpetanud raamatuköitja, kes võttis 1839 Tilsitis üle raamatu-, kunsti- ja kantseleitarvete poe. Suvel 1851 tegi ta reisi [[Pariis]]i ja [[London]]isse. Ta oli Tilsiti kultuurielu toetaja, linnavolikogu liige ning [[Tilsiti Schilleri Selts]]i ja [[Tilsiti Kunstiselts]]i liige. Isa ema oli Bertha Zermelo (sündinud Haberland). Isa lõpetas Tilsitis [[gümnaasium]]i ning õppis algul [[Königsbergi ülikool]]is, hiljem [[Berliini ülikool]]is peamiselt ajalugu ja geograafiat. Aastal 1856 sai ta doktorikraadi tööga ajaloost<ref>''Cur Caroli Temerarii consilia, Ludovico XI obstante, non successerint?'' [https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=njp.32101058495977;view=1up;seq=1 Veebiversioon.]</ref> ning tegi 1857 gümnaasiumiõpetaja riigieksamid, saades õiguse õpetada peaainena ajalugu ja geograafiat ning kõrvalainetena kreeka ja ladina keelt. Hilisema lisaeksamiga sai ta õiguse õpetada ka prantsuse keelt. Ta hakkas õpetama [[Berliin]]is [[Friedrichswerdeni Kutsekool]]is. See oli ''[[Gewerbeschule]]'', mis andis tehnikale orienteeritud keskhariduse. Aastal 1886 sai isa [[gümnaasiumiprofessor]]iks. Ta suri 24. jaanuaril 1889.<ref>Ebbinghaus, Peckhaus: 2–3.</ref>
Vanemad abiellusid 18. mail 1869 Delitzschis. Neil sündisid lapsed Anna, Ernst, Elisabeth, Margarete, Lena ja Marie. Pärast ema surma hakkas majapidamise eest hoolitsema teenijatüdruk Olga Pahlke. Kõik õed olid nõrga tervisega ja haigestusid tuberkuloosi. Marie suri 1906, Lena 1908. Ükski õdedest ei abiellunud. Annast ja Elisabethist said maalikunstnikud, Margaretest ajaloo ja uute keelte õpetaja. Ernst oli õdedega lähedane ja hoolis nendest. <ref>Ebbinghaus, Peckhaus: 1–2. </ref>
{{pooleli}}
| |||