Vikipeedia

New York: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Table in the image replaced by wikitable
Resümee puudub
1. rida:
{{Seesee artikkel| on linnast; osariigi kohta vaata artiklit [[New Yorgi osariik]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
 
{{linn
{{Linn
| nimi = New York
| hääldus = njuu j'ork
13. rida ⟶ 14. rida:
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Map of New York Highlighting New York City.svg|200px|New Yorgi asukoht New Yorgi osariigis]]
}}
[[Pilt:NYC-Skyline-1.jpg|pisi|]]
 
'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga linn <ref name="wkxN2" /> ja [[New York City suurlinnapiirkond|New York City suurlinnapiirkonna]] keskus. New York avaldab olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peakorter<ref name="tpEuP" />. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks.<ref name="Tak9T" />Et eristada linna [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], kus ta asub, nimetatakse linna inglise keeles enamasti ''New York City'' või 'City of New York'''.<ref name="RVIuK" />
 
28. rida ⟶ 27. rida:
Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref name="F6HHm" /> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref name="6rrNM" />
 
[[Pilt:BattleofLongisland.jpg|pisi|[[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] suurim, Long Islandi lahing toimus 1776. aastal Brooklynis.]]
 
Aastal 1609 taasavastas Inglise maadeuurija [[Henry Hudson]] selle piirkonna, kui ta oma tööandja Hollandi Ida-India Kompanii jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga Halve Maen (Poolkuu) New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna [[Albany]] asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid [[Cape Cod]]i ja Delaware'i lahe vahelist ala endale [[Madalmaad]] ning nad nimetasid selle piirkonna Nieuw-Nederlandiks ([[Uus-Holland|Uus-Hollandiks]]).
 
38. rida ⟶ 36. rida:
1664. aastal andis Uus-Hollandi koloonia kuberner Peter Stuyvesant Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna [[James II (Inglismaa kuningas)|Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi]] järgi New Yorgiks.<ref name="8Hcnf" /> Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.<ref name="kTIsA" /> 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.<ref name="mrKYD" /> 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast [[kollapalavik|kollapalaviku]] tõttu.<ref name="syJNt" /> Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.<ref name="Jp4Iw" />
 
[[Pilt:GezichtOpNieuwAmsterdam.jpg|pisi|left|[[Uus-Amsterdam]] 1664. aastal, kui inglased saavutasid selle üle kontrolli ja nimetasid ümber New Yorgiks.]]
 
Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga [[George II]] korraldusel Alam-Manhattanile King’s College’i nime all [[Columbia ülikool]].<ref name="MtIkL" /> Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) nimeline organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideeruvate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.
 
46. rida ⟶ 43. rida:
Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]i jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president [[George Washington]], oma esimesele istungile kogunesid nii [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ning kooskõlastati [[Bill of Rights (1791)|Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni]] eelnõu.<ref name="aeeaX" /> 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest [[Philadelphia|Philadelphiast]] ning sai USA suurimaks linnaks.
 
[[Pilt:Hippolyte Sebron - Rue De New-York En 1840.jpg|pisi|Broadway umbes 1840. aastal.]]
 
19. sajandil kujundasid linna oluliselt [[sisseränne]] ja arendustegevus.<ref name="uqQmC" /> 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (''Commissioners' Plan'') kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.<ref name="LFmca" /> Kohalikku poliitikat hakkas valitsema [[Tammany Hall]], Iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.<ref name="n8MX4" />
 
1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park|Central Parki]] rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.<ref name="Yraby" /> Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.<ref name="xuQ9l" />
 
[[Pilt:George Schlegel - George Degen - New York 1873.jpg|pisi|left|1873. aasta gravüür Manhattanist ja New Yorgist: vaade linnulennult.]]
 
Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.<ref name="hv9IX" />
 
59. rida ⟶ 54. rida:
 
[[Pilt:NewYorkCityManhattanRockefellerCenter.jpg|pisi|Vaade Manhattani kesklinnale Rockefeller Centerist, 1932]]
 
New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.<ref name="0ZBtr" /> 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New York koduks suurimale Aafrika juurtega linnakogukonnale Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn Harlemi renessanss, millega samaaegselt valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.
 
New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.<ref name="4BHBM" /> [[Suur depressioon|Suure depressiooni]] rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne Fiorello LaGuardia ja pärast 80 tegevusaastat lõppes Tammany Halli poliitiline valitsemisaeg.<ref name="U9tZe" />
 
[[Pilt:UA Flight 175 hits WTC south tower 9-11 edit.jpeg|pisi|left|United Airlinesi lennuk (lend 175) sööstab 11. septembril 2001 [[Maailma Kaubanduskeskus|Maailma Kaubanduskeskuse]] lõunatorni.]]
 
Tänu koju tagasi pöördunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. [[ÜRO]] peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. [[Abstraktne ekspressionism|Abstraktse ekspressionismi]] tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.<ref name="WQcDu" />
 
73. rida ⟶ 66. rida:
 
==Geograafia==
[[Pilt:Aster_newyorkcity_lrgAster newyorkcity_lrg.jpg|pisi|Satelliidikujutis New Yorgi suurlinnapiirkonna keskmest.]]
New York asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirdeosas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] kaguosas [[Washington|Washingtoni]] ja [[Boston|Bostoni]] vahel. Asukoht looduslikult varjatud sadamasse ja seejärel [[Atlandi ookean|Atlandi ookeani]] voolava [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suudmes on aidanud linnal kasvatada oma tähtsust kaubanduslinnana. Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: [[Manhattan|Manhattanil]]e, [[Staten Island|Staten Islandile]] ja [[Long Island|Long Islandile]], mis tähendab, et maad napib ja rahvastikutihedus on suur.
 
255. rida ⟶ 248. rida:
 
==Rahvastik==
'''Rahvaarv ajaloo jooksul''':
 
{| class="wikitable" style="float:right;display:inline;margin:0 0 5px 10px;"
! Aasta
387. rida ⟶ 381. rida:
(Märkus: Rahvaloenduse andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics.<ref name="EncNYC" /> '''Sources:''' 1698–1771,<ref name="uQqMg" /> 1790–1890,<ref name="EncNYC" /><ref name="K38qt" /> 1900–1990,<ref name="eezD8" /> 2000 and 2010 Census.<ref name="2009 est pop" /><ref name="Roberts-census" /> 2011 Census estimates.<ref name="nytimes.com" />)
 
New York on [[rahvaarvRahvaarv|rahvaarvult]] kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest<ref name="nytimes.com" />. 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 – ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku<ref name="0195J" /><ref name="SUNwB" /> ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas<ref name="SFyIp" />. Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.<ref name="Sam Roberts" /> See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini.[211] 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esmakordselt alates kodusõjast kahanes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.<ref name="Sam Roberts" />
[[Pilt:Mulberry Street NYC c1900 LOC 3g04637u edit.jpg|pisi|left|Little Italy Manhattani Lower East Side’il, ca 1900. a.]]
Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km<sup>2</sup> kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.<ref name="qDMwR" /> Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km<sup>2</sup> kohta<ref name="oHCXf" />, mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.<ref name="c5NVH" /> .
 
New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine.[215] Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast [[Ellise saar|Ellise saare]] kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.<ref name="odmKM" /> Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side’is, tekkis mõiste „sulatusahi”. 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.<ref name="Os8NJ" /> 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.<ref name="ba5oe" />
 
Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.<ref name="NYC immigration" /> Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles|Los Angeleses]] ja [[Miami|Miamis]].[220] Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]], ja [[Guyana]].<ref name="77u2b" /> New Yorgi piirkond on endiselt peamine „värav”, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.<ref name="PqQ1T" /><ref name="5eHFA" /><ref name="Vm2vR" />
[[Pilt:Chinatown manhattan 2009.JPG|pisi|right|Hiinalinn Manhattanil]]
New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav [[Juudid|juudi kogukond]] on suurim omataoline väljaspool [[Iisrael|Iisraeli]].[223] Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest [[indiaanlasedIndiaanlased|indiaanlastest]] ja 15% [[korealasedKorealased|korealastest]].[224][225] Siin asub läänepoolkera suurim [[indialasedIndialased|indialaste]] kogukond ja kõikide USA linnade suurim [[afroameeriklasedAfroameeriklased|afroameeriklaste]] kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna,[226] mille [[hiinlasedHiinlased|hiinlastest]] elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.[227]. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui [[San Francisco|San Franciscos]] ja [[Los Angeles|Los Angeleses]] kokku.[228] New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas.[229] New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. [[Korealased]] moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja [[jaapanlased]] 0,3%. [[Filipiinlased]] kui suurim [[Kagu-Aasia]] päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad [[vietnamlased]] üksnes 0,2%-ga. Suurimad [[Lõuna-Aasia]] rahvusrühmad on [[indialased]] (2,4% linna rahvaarvust), [[bangladeshlased]] (0,7%) ja [[pakistanlased]] (0,5%).[230]
 
Samuti elab New Yorgis palju [[puertoricolased|puertoricolasi]] ja [[dominikaanlased|dominikaanlasi]]. Oluline rahvusrühm on ka [[itaallased]], kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiselt [[Sitsiilia|Sitsiiliast]] ja mujalt [[Lõuna-Itaalia|Lõuna-Itaaliast]]. Märkimisväärne on ka [[iirlased|iirlaste]] osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu newyorklastest kannab oma [[Y-kromosoom|Y-kromosoomis]] erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil elanud [[Iiri kuningas Niall|Iiri kuninga Nialli]][231] või temaga suguluses olevatelt [[Uí Briúin|Uí Briúini]] ja [[Uí Fiachrach|Uí Fiachrachi]] klannilt.[232]
 
Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end [[homoseksuaalsus|homo]]- või [[Biseksuaalsus|biseksuaalseks]], moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s.[233] [[Samasooliste abielud]] seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.[234]
 
New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonna [[leibkond|leibkonna]] mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit.[235] Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas.[236] Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja [[Moskva]].[237][238] Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla 5 aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.[239]
 
409. rida ⟶ 404. rida:
===Arhitektuur===
[[Pilt:Manhattan at Dusk by slonecker.jpg|pisi|''Art deco'' stiilis ehitatud Empire State Building ja Chrysler Building]]
 
New Yorgis on arhitektuuriliselt märkimisväärselt paljudes eri stiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alates [[Brooklyn|Brooklynis]] asuvast nn [[Saltbox]]-stiilis [[Pieter Claesen Wyckoff|Pieter Claesen Wyckoffi]] majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse [[One World Trade Center|One World Trade Centeriga]], [[pilvelõhkuja|pilvelõhkujaga]], mida ehitati Alam-Manhattanile [[Ground Zero]] alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn.[112] Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud [[Kõrgeimate hoonete loend|maailma kõrgeimad ehitised]]. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100 m kõrged, konkureerides maailma mastaabis [[Hongkong]]iga.[113][114] Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200 m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja [[Woolworth Building]], mis valmis 1913. aastal.
1916. aastal vastu võetud linnaplaneerimise otsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest.[115] Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid ''[[art déco]]'' stiilis [[Chrysler Building]] (valminud 1930. a) ja [[Empire State Building]] (1031. a) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingi 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks ''art deco'' stiili parimatest näidetest.[116] Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud [[Seagram Building]], mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. [[Condé Nast Building]] 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.[117]
416. rida ⟶ 410. rida:
 
===Pargid===
[[Pilt:Manhattan_from_helicopter_edit1Manhattan from helicopter edit1.jpg|pisi|[[Vabadussammas]] New Yorgi sadamas, taustal endised [[Maailma Kaubanduskeskus|Maailma Kaubanduskeskuse]] kaksiktornid.]]
 
New Yorgis on üle 110 km<sup>2</sup> linnale kuuluvaid [[Park|parke]] ja 23 km avalikke randu.<ref name="lDzAF" /> Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke.
 
429. rida ⟶ 422. rida:
 
====New Yorgi parkide ja puhkealade valitsus====
* '''[[Central Park]]''' [[Manhattan|Manhattanil]] (3,57 km<sup>2</sup>) on külastatavaim park [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] – igal aastal käib seal 25 miljonit inimest.<ref name="IH3Mw" /> Pargis on tohutu hulk huvipakkuvaid kohti: mitu järve ja tiiki, kaks liuvälja, [[Central Parki loomaaed]], Central Parki talveaed, 0,43 km<sup>2</sup> hõlmav [[Jackie Onassise nimeline veehoidla]]. Siseatraktsioonide hulka kuuluvad [[Belvedere’i loss]] ja selles asuv looduskeskus, "Rootsi majakese" marionetiteater (Swedish Cottage Marionette Theatre) ja ajalooline karussell.
* '''Prospect Parkis''' [[Brooklyn|Brooklynis]] 360 000 m<sup>2 </sup>suurune aas, järv ja ulatuslikud metsaalad. Pargis asub ajalooline Battle Pass, mis paistis silma [[Long Island|Long Islandi lahingus]].<ref name="udtPb" />
* '''Flushing Meadows – Corona Park''' on Queensi suurim park ning seal toimusid 1939. aasta ja 1964. aasta [[maailmanäitus]]. Pargis on [[Billie Jean King]]i nimeline tennisekeskus, kus alates 1978. aastast on peetud [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]].
* 28 km<sup>2</sup> ehk enam kui ühte viiendikku [[Bronx|Bronxi]] territooriumist katavad haljasalad ja pargid, mille hulgas on Van Cortlandti park, Pelham Bay park, [[Bronxi loomaaed]] ning [[New Yorgi botaanikaaed]].<ref name="o9aVh" />
* [[Staten Island|Staten Islandil]] '''Conference House Parkis''' asub ajalooline konverentsimaja, kus tehti üks ja ainus katse leida [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjale]] rahumeelne lahendus. Rahukonverentsil osalesid ameeriklaste esindaja [[Benjamin Franklin]] ja Briti kuninga valduste esindaja [[William Howe, Sir|lord Howe]]. Pargis asub ajalooline [[Burial Ridge]], suurim põlisameeriklaste kalme New Yorgis.
 
[[Pilt:26 - New York - Octobre 2008.jpg|pisi|800px|center|<center>[[Central Park]] on kõige külastatavam linnapark Ameerika Ühendriikides.</center>]]
 
===Linnaosad===
[[Pilt:5 Boroughs Labels New York City Map Julius Schorzman.png|pisi|350px|New Yorgi linnaosad: 1: Manhattan 2: Brooklyn 3: Queens 4: Bronx 5: Staten Island]]
 
{| class="wikitable floatright sortable" style="width: 350px;"
|+ New Yorgi viie linnaosa ülevaade<small><br />Allikas: Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büüro</small>
484. rida ⟶ 478. rida:
|style="text-align:right; background:#CCCCCC;"|122&#8199;284
|}
 
New York koosneb viiest [[Linnaosa|linnaosast]]. Iga linnaosa on ühtlasi [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] vastav maakond, nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli (Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.
 
* '''[[Manhattan]]''' (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)<ref name="Znt8w" /> on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad [[Central Park]] ja enamik linna [[Pilvelõhkuja|pilvelõhkujaid]]. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkorporatsioonide peakorteri, [[ÜRO]], mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Alam-Manhattaniks (Lower Manhattan), kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub [[Harlem]].▼
 
* '''[[Bronx]]''' (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)<ref name="qdeP5" /> on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna [[New York Yankees]] kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui [[Marble Hill]], on Bronx linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka [[Bronxi loomaaed]], USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07 km<sup>2</sup> ja kus elab üle 6000 looma.<ref name="n0hzM" /> Bronx on [[Räpp|räpp]]- ja [[hiphop]]kultuuri sünnikoht.▼
▲*'''[[Manhattan]]''' (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)<ref name="Znt8w" /> on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad [[Central Park]] ja enamik linna [[Pilvelõhkuja|pilvelõhkujaid]]. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkorporatsioonide peakorteri, [[ÜRO]], mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Alam-Manhattaniks (Lower Manhattan), kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub [[Harlem]].
* '''[[Brooklyn]]''' (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)<ref name="Znt8w" /> [[Long Island|Long Islandi]] läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja [[Coney Island]], kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.▼
▲*'''[[Bronx]]''' (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)<ref name="qdeP5" /> on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna [[New York Yankees]] kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui [[Marble Hill]], on Bronx linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka [[Bronxi loomaaed]], USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07 km<sup>2</sup> ja kus elab üle 6000 looma.<ref name="n0hzM" /> Bronx on [[Räpp|räpp]]- ja [[hiphop]]kultuuri sünnikoht.
* '''[[Queens]]''' (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)<ref name="qdeP5" /> on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] mediaansissetulek (ca 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.<ref name="jiL5M" /> Queensis asub pesapallimeeskonna [[New York Mets]] kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused tennises]]. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: [[LaGuardia lennujaam]] ja [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]]. (Kolmas on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark|Newarkis]].)▼
▲*'''[[Brooklyn]]''' (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)<ref name="Znt8w" /> [[Long Island|Long Islandi]] läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja [[Coney Island]], kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.
* '''[[Staten Island]]''' (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)<ref name="qdeP5" /> on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarseimaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid [[Vabadussammas|Vabadussambale]], Ellise saarele ja Alam-Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km<sup>2</sup> hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks kõige viimaseid puutumatuid metsi.<ref name="LtGC5" /> Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.▼
▲*'''[[Queens]]''' (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)<ref name="qdeP5" /> on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] mediaansissetulek (ca 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.<ref name="jiL5M" /> Queensis asub pesapallimeeskonna [[New York Mets]] kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused tennises]]. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: [[LaGuardia lennujaam]] ja [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]]. (Kolmas on Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark|Newarkis]].)
▲*'''[[Staten Island]]''' (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)<ref name="qdeP5" /> on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarseimaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid [[Vabadussammas|Vabadussambale]], Ellise saarele ja Alam-Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10 km<sup>2</sup> hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45 km ulatuses matkaradu ja linna üks kõige viimaseid puutumatuid metsi.<ref name="LtGC5" /> Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.
 
==Kultuur ja tänapäevaelu==
[[Pilt:Stonewall Inn New York 002.JPG|pisi|left|Greenwich Village’is asuv Stonewall Inn kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.]]
[[Pilt:Metropolitan museum of art 2.jpg|pisi|right|Metropolitani muuseum on maailma üks suurimaid muuseume.]]
<center>"Kultuur on õhus just nagu ilmgi." – Tom Wolfe <ref name="5qhaB" /></center>
----
505. rida ⟶ 499. rida:
 
===Meelelahutus ja esitluskunst===
[[Pilt:Lincoln Center Twilight.jpg|pisi|left|Lincoln Center on esitluskunstide peamine näitamiskoht.]]
New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest siin toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides[152] ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas.[153] New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit.[154] Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.[155]
 
513. rida ⟶ 507. rida:
 
===Turism===
[[Pilt:New_york_times_squareNew york times square-terabass.jpg|pisi|Times Square on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas.]]
 
Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas.[159] Peamiste huviväärsuste hulgas on [[Empire State Building]], [[Vabadussammas]], [[Ellise saar]], [[Broadway]] teatrilavastused, muuseumid (nt [[Metropolitani muuseum]]), haljasalad (nt [[Central Park]] ja [[Washington Square Park]]), [[Rockefeller Center]], [[Times Square]], ostlemine luksuskaupade poodides Viiendal ja Madisoni avenüül, sellised üritused nagu [[Halloween|''halloween'']]<nowiki>'</nowiki>i-paraad Greenwich Village’is, Macy [[tänupüha]]paraad ja [[Püha Patricku päev|Püha Patricku päeva]] paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage'i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas [[Bronxi loomaaed|Bronxi loomaaeda]], [[Coney Island|Coney Islandit]] ja [[New Yorgi botaanikaaed|New Yorgi botaanikaaeda]].
 
525. rida ⟶ 518. rida:
Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus[166] ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest.[167] New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest: [[The Wall Street Journal|The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times|The New York Times]] (viimane on võitnud enamiku [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri]] ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad kõmulehed on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson,[168] ja The New York Post, mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton.[169] Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles.[170] New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa.[171] Samuti tuleks esile tõsta [[Harlem|Harlemis]] kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice.
 
Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – [[American Broadcasting Company|ABC]], [[CBS]], [[FOX]], ja [[NBC]] – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas [[MTV]], [[Fox News]], [[HBO]], ja [[Comedy Central]]. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja.[172] New Yorgis tegutseb avalik ringhääling [[NYCTV]],[173] kus on toodetud mitu [[Emmy|Emmy auhindu]] võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist.
 
New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network.[174] Linna suurim avalik telejaam ja avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avalik-õiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond.[175]
540. rida ⟶ 533. rida:
 
===Sport===
[[Pilt:Citi_Field_2011Citi Field 2011.JPG|pisi|left|Citi Field on alates 2009. aastast New York Metsi kodustaadion.]]
[[Pilt:Arthur ashe stadium interior.jpg|pisi|left|USA lahtisi meistrivõistlusi tennises peetakse igal aastal augustis ja septembris Queensis Flushing Meadowsi väljakutel.]]
[[Pilt:2005 New York City Marathon.jpg|pisi|left|New Yorgi maraton on kõige osavõtjarohkem maraton maailmas.]]
 
New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 [[Major League Baseball|Major League Baseballi]] korraldatavat World Seriesi maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast ([[Chicago]], [[Los Angeles|Los Angelese]], [[San Francisco]] linnastu ja [[Baltimore]]-[[Washington|Washingtoni]] kõrval), kus tegutseb kaks [[pesapall|pesapalli]]võistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn, kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii [[American League]]’is kui ka [[National League]]’is.
 
561. rida ⟶ 553. rida:
==Majandus==
Börsil noteeritud New Yorgi ettevõtete paremik 2010. aastal (reastatud tulude põhjal) New Yorgis ja USA-s:
 
<center>
{| class="wikitable" style="float:right;display:inline;margin:0 0 5px 10px;"
620. rida ⟶ 613. rida:
Allikas: Fortune 500<ref name="7DcmE" />
 
New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning [[London|Londoni]] ja [[Tōkyō]] kõrval üks kolmest [[maailmamajandusMaailmamajandus|maailmamajanduse]] juhtimiskeskustest.[184] Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonna [[sisemajanduse koguprodukt]] ligikaudu 1,28 miljardit dollarit,[185] seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga.[186] Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailma [[Rahandus|rahandusest]], mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse.[187][188][189]
[[Pilt:NYC NYSE.jpg|pisi|[[New Yorgi börs]] [[Wall Street|Wall Streetil]] on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs.]]
New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes.[191]
 
630. rida ⟶ 623. rida:
Linna tele- ja filmitööstus on [[Hollywood|Hollywoodi]] järel riigis teisel kohal.[199] Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis.[200]
 
Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagu [[biotehnoloogia]], [[tarkvaraarendus]], [[mängukujustus]], ja [[internetiteenused]], mida toetab linna asend mitme üleatlandilise [[Kiudoptiline kaabel|kiudoptilise]] ühendusliini sihtkohas.[201] Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel.[202] Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus,[203] mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad.[203]
 
==Õiguskord ja valitsemine==
[[Pilt:Municipal Building - New York City.jpg|pisi|left|[[Manhattan|Manhattani]] omavalitsushoones paikneb palju linnaasutusi.]]
Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga.[240] New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel.[241] Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks,[242] kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.
[[Pilt:New York City Hall.jpg|pisi|New Yorgi raekoda on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid.]]
643. rida ⟶ 636. rida:
===Linnaplaneerimine===
New Yorgis kasutatakse [[ühistransport|ühistransporti]] USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel.[249] 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA [[gallon|gallonit]] (6 800 000 m<sup>3</sup>) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast.[250] Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusamaid]] linnu USA-s.[251] Kui riigi keskmine [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] [[heide|heitkogus]] on 24,5 tonni [[CO2|CO<sub>2</sub>]] ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1.[252] Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi [[kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] [[Heide|heitest]].[252] Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui [[San Francisco|San Francisco]] elanik ja alla veerandi [[Dallas|Dallase]] elaniku tarvitavast elektrikogusest.[253]
 
[[Pilt:NYC Hybrid Taxi.JPG|pisi|left|Juulis 2010 oli linnas kasutusel 3715 [[Hübriidauto|hübriidtaksot]] – rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas.]]
Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu [[keskkonnamõju]] vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju [[astma]]- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid.[254] Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige [[energiasääst|energiasäästlikumaid]] seadmeid.[255] New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park.[256] 2010. aasta suveks oli linnas 3715 [[hübriidauto|hübriidtaksot]] ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas.[257]
 
660. rida ⟶ 654. rida:
 
==Haridus==
[[Pilt:Low Library Columbia University 8-11-06.jpg|pisi|[[Columbia ülikool]]i Low Memoriali raamatukogu.]]
Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast.[273] Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli.[274] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides ca 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas.[275] 2005. aastal oli viiest [[Manhattan|Manhattani]] elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi.[276]
 
New Yorgis asuvad sellised tuntud eraülikoolid nagu [[Barnardi kolledž]], [[Columbia ülikool]], [[Cooper Unioni kolledž]], [[Fordhami ülikool]], [[New Yorgi ülikool]], [[New Schooli ülikool]], [[Pace’i ülikool]], ja [[Yeshiva ülikool]]. Riiklik New Yorgi ülikool on üks suuremaid ülikoole USA-s ning see hõlmab suurt hulka rakenduskõrgharidust ja diplomiõpet pakkuvaid kolledžeid, millel on igas linnaosas eri ainevalik. Linnas on kümneid muid väiksemaid erakolledžeid ja -ülikoole, sealhulgas palju religioosseid ja erikallakuga õppeasutusi, nagu [[St. John's University]], [[Juilliard School]], [[College of Mount Saint Vincent]] ja [[School of Visual Arts]].
 
[[Pilt:Fordham University Keating Hall.JPG|pisi|[[Fordhami ülikool|Fordhami ülikooli]] Keating Hall [[Bronx|Bronxis]].]]
671. rida ⟶ 665. rida:
 
==Transport==
[[Pilt:Image-Grand central Station Outside Night 2.jpg|pisi|left|New Yorgis asub USA kaks kõige liiklustihedamat raudteejaama, sealhulgas Grand Centrali terminal.]]
New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäevaringselt, on [[Põhja-Ameerika]] kõige komplekssem ja ulatuslikum [[ühistransportÜhistransport|ühistranspordivõrk]]. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades.[282][283] Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum [[metroo|metroovõrk]] [[läänepoolkera|läänepoolkeral]] ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim [[raudteejaam]]. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. [[Manhattan|Manhattanit]] ja [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] asuvat Bergeni maakonda ühendav [[George Washingtoni sild]] on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.[284][285]
 
New Yorgis kasutatakse palju [[Ühistransport|ühistransporti]]. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga,[287] kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest.[286]. [[USA Rahvaloenduse büroo]] andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg.[288] Kuid tänu rohkele [[ühistransport|ühistranspordi]] kasutamisele kulutavad newyorklased oma [[leibkond|leibkonna]] teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit.[289]
 
[[Pilt:NYC Subway R160A 9237 on the E.jpg|pisi|New Yorgi [[metroo]] on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk.]]
New Yorki teenindav [[Amtrak]] kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendust [[Boston|Bostoni]], [[Philadelphia]] ja [[Washington|Washingtoniga]], mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistesse [[Põhja-Ameerika]] linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas.[290]
 
New Yorgi [[metroo]] on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas.[282] New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgas [[London|Londonist]], [[Pariis|Pariisist]], [[Montréal|Montréalist]], [[Washington|Washingtonist]], [[Madrid|Madridist]], ja [[Tōkyō|Tōkyōst]], kus metroo ööseks suletakse, on siin peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikim [[Verrazano-Narrowsi sild|Verrazano-Narrowsi]] rippsild,[291] maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel,[292] üle 12 000 kollase takso,[293] Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendav [[Parvlaev|parvlaevade]] võrk. Kõige koormatum [[parvlaev]] Ameerika Ühendriikides on [[Staten Island|Staten Islandi]] praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Alam-Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnes [[Staten Island|Staten Islandit]].
 
Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Alam-Manhattanit [[New Jersey osariik|New Jersey osariigi]] kirdeosaga, eelkõige [[Hoboken|Hobokeni]], [[Jersey City]] ja [[Newark|Newarkiga]]. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäevaringselt toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on [[Chicago]] „L” ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning [[Philadelphia|Philadelphiat]] teenindav PATCO Speedline).
 
[[Pilt:Jfkairport.jpg|pisi|left|[[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvahelise lennujaama]] 5. terminal.]]
New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on [[Põhja-Ameerika]] suurim ühistranspordivõrk.[282] Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi ([[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] ja [[Connecticut|Connecticuti]]) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini.[282][294]
New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks.[295] Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] ja [[LaGuardia lennujaam]]. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh’ lähedal paiknevat [[Stewarti rahvusvaheline lennujaam|Stewarti rahvusvahelist lennujaama]], mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum.[296] [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK]] ja [[Newarki lennujaam|Newarki lennujaamast]] väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest. [297]
 
[[Pilt:Verrazano.jpg|pisi|[[Brooklyn|Brooklynit]] ja [[Staten Island|Staten Islandit]] ühendav üle [[Narrowsi väin|Narrowsi väina]] ehitatud [[Verrazano-Narrowsi sild]] on üks maailma pikimaid rippsildu.]]
Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile [299] ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusam]] [[suurlinn]] Ameerika Ühendriikides.[249] Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitaja [[metroo|metrooga]] varustatud piirkondades on umbes 8%).[300] 2011. aastal kõnniti Walk Score’i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis. [301][302]
 
695. rida ⟶ 691. rida:
USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis on [[Fort Hamilton]],[307] mis rajati 1825. aastal [[Brooklyn|Brooklynisse]] [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest.[308] Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon.
 
Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, on [[Fort Wadsworth]] [[Staten Island|Staten Islandil]] ja [[Fort Totten]] [[Queens |Queensis]].
 
==Sõpruslinnad==
732. rida ⟶ 728. rida:
| 2003
|}
 
New York on ajaloo jooksul saanud endale kümme [[sõpruslinnSõpruslinn|sõpruslinna]]. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks "New York City Global Partners", mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid.[309]
 
Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatud [[Peking]]) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn,[310] kuid erinevalt New Yorgist (ja [[Johannesburg|Johannesburgist]]) on kõik teised linnad ''[[de facto]]'' või ''[[de jure]]'' asjaomase riigi [[pealinn]]. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad.[311]
 
==Vaata ka==
* [[New Yorgi Eesti Kool]]
* [[New Yorgi Eesti Maja]]
* [[New Yorgi Pauluse Kogudus]]
* [[New Yorgi Eesti Haridusselts]]
* [[I Love New York]]
* Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008
* [[Jersey City]]
 
==Viited==
845. rida ⟶ 842. rida:
}}
 
== Välislingid ==
* [http://www.nyc.gov/ New Yorgi koduleht]
* [http://www.nycvisit.com/ New Yorgi turismi ametlik koduleht]
* [http://collections.mcny.org/C.aspx?VP3=CMS3&VF=MNYO28_7_VForm&AERID=24UPN47B97/ 62 000 ajaloolist fotot New Yorgist, kogutud New Yorgi Muuseumi poolt.]
* [http://www.pbs.org/wnet/newyork/ Dokumentaalfilm New Yorgist]
* 27. juuni 2016, [[Reuters]], [https://widerimage.reuters.com/story/mass-graves-in-the-heart-of-new-york Mass graves in the heart of New York]
 
 
{{commons|New York City}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/New_York"