Vintpüss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Õige, humanitaarid kirjutagu pehmetest väärtustest, nagu tolerastia, kanep ja homondus. Relvad jäägu militaaridele :) |
P Tühistati kasutaja Hallsilm (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi WikedKentaur. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{allikad}}
{{Topeltpilt|paremale|Baker rifle (no bayonet).png|G3a3 edit.png|300|Baker'i vintpüss|[[Heckler & Koch G3]]}}
'''Vintpüss''' on [[tulirelv]], mis on loodud õlast laskmiseks ja mille rauda on lõigatud vintsooned. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal ümber oma telje pöörlema. Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendab seeläbi lennukaugust ning täpsust. Tänapäeval on kasutusel peamiselt [[Automaat (relv)|automaatvintpüssid]].
Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi [[15. sajand]]il.
=== Eestlaetav vintpüss ===
▲Pole teada, millal täpselt vintraud leiutati, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi [[15. sajand]]il. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja alguses kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama [[19. sajand]]i alguses.
Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustuse ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati asdfuut kuuli torusse. Edukaim, nn minie süsteem loodi Prantsuse armee kapteni Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Lastes kuuli, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toru külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõu, sest vähem gaasi pääses püssitorust välja ja kuuli efektiivne laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmise tehnoloogia puhul oli efektiivne laskekaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi
1836 leiutas sakslane [[Johann Nikolaus von Dreyse]] relva, milles kasutati Nadelzündungit ehk Zündnadelzündungt.
▲Eestlaadimise suureks puuduseks oli mustuse ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati asdfuut kuuli torusse. Edukaim, nn minie süsteem loodi Prantsuse armee kapteni Claude-Étienne Minié poolt, mis põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Lastes kuuli, antud tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki toru külgi. Antud lahendus andis kuulile suurema jõu, sest vähem gaasi pääses püssitorust välja ja kuuli efektiivne laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, eelmise tehnoloogia puhul oli efektiivne laskekaugus umbes 100 - 150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853.aastal disainitud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19.sajandil, Tokugawa vägedele suuri kaotusi. .
▲1836 leiutas sakslane [[Johann Nikolaus von Dreyse]] relva, milles kasutati Nadelzündungit ehk Zündnadelzündungt. Jacob Snider täiustas nende leiutist ja see relv nimetati Snider–Enfield. 1866 leiutas prantslan Antoine Alphonse Chassepot käsi-ehk poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmelasulise salve kasutuselevõtt 1860.aastal Christopher Spencer poolt. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu. Sellise tehnoloogiaga oli võimalik sooritada laske kiiremini ja laadimiseks ei pidanud parema tulemi saavutamiseks enam seisma, vaid seda oli võimalik mugavalt teha kõikvõimalikes teistes asendites, näiteks sittudes.
== Liigitus ==
[[Pilt:Polygonal vs normal rifling.svg|pisi| Erinevad vintraua lõiked ]]
Vintpüss liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi.
Näiteks on olemas vintraudseid [[Õhkrelv|õhupüsse]]. Teised konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Teinekord liigitatakse vintpüsse vintsoonte järgi (nn kolmeliiniline). Vintsooned (parem-ja vasakpoolne; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega) panevad kuuli liikumise ajal ümber oma telje pöörlema Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendades niiviis lennukaugust ning täpsust.
== Vaata ka ==
▲Näiteks on olemas vintraudseid õhupüsse. Teised konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssiliigid: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, käsi(polt)lukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (minie), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile-ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Teinekord liigitatakse vintpüsse vintsoonte järgi (nn kolmeliiniline). Vintsooned (parem-ja vasakpoolne; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega) panevad kuuli liikumise ajal ümber oma telje pöörlema Pärast rauast väljumist vähendab pöörlemine kuuli laperdamist ja suurendades niiviis lennukaugust ning täpsust.
* [[Karabiin]]
* [[Snaiperrelv]]
* [[Automaat (relv)|Automaat]]
* [[Mauser]]
* [[Mossin-Nagant]]
* [[Winchester Repeating Arms Company]]
{{vikisõnastikus|vintpüss}}▼
▲{{vikisõnastikus|vintpüss}}
{{commonskat|Rifles}}
[[Kategooria:Tulirelvad]]
[[Kategooria:Vintpüssid ja karabiinid]]
|