Rootsi suurvõimu ajastu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes
Maemees (arutelu | kaastöö)
22. rida:
Enamasti peetakse suurvõimuajastu alguseks 1611. aastat, mil Rootsi troonile astus Gustav II Adolf, samas on ajastu alguseks peetud ka aastat [[1561]], kui Erik XIV alustas Rootsi ekspansiooni [[Läänemeri|Läänemerel]], saates oma väed Eestisse. Rootsi suurvõimuperiood lõppes [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ja [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal.
 
Suurvõimuajastu oli suhteliselt lühike ja habras. Rootsi rahvaarv oli väike ja majandus nõrk. Gustav II ­Adolf hakkas [[1629]]. aastal valmistama ette kaubavahetust Rootsi ja Ameerika vahel. Esimene laev suundus Ameerikasse [[Göteborg]]<nowiki/>ist [[1637]]. aasta sügisel. Seda korraldas [[admiral]] [[Klas Eriksson Fleming]] ja toetas riigikantsler [[Axel Oxenstierna|Axel ­Oxenstierna]]. Kaubalaev jõudis [[1638]]. aasta märtsi lõpus [[Põhja-Ameerika]] idarannikule [[Delaware’i jõgi|Delaware’i jõe]] äärde. 1638. aastal rajas Rootsi sinna [[Uus-Rootsi]] asunduse.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/president-roosevelti-esivanem-oli-parit-tallinnast?id=79039420|Pealkiri=President Roosevelti esivanem oli pärit Tallinnast|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[2. august]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170802005021/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/president-roosevelti-esivanem-oli-parit-tallinnast?id=79039420}}</ref> Lisaks hankis Rootsi oma vallutustega endale palju vaenlasi. Pärast [[Karl XII]] langemist [[1718]]. aastal jagati sõjakassa laiali ja likvideeriti armee. Sellele järgnes lühike, kuid äge võimuvõitlus kildkondade vahel. Seejärel aga sõlmiti kiire rahu vaenulike riikidega.
 
Suurvõimu aegne Rootsi sattus sageli nii rahalisse kui ka sõjalisse sõltuvusse arenenumatest [[Euroopa]] riikidest. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal saadi märkimisväärset abi [[Prantsusmaa]]lt, kes oli huvitatud [[Habsburgide dünastia]] võimu nõrgendamisest. Ka [[Holland]] ja [[Inglismaa]] toetasid Rootsit, sest tahtsid vältida olukorda, kus Läänemerel valitseks vaid üks riik. Seejuures toetas Inglismaa reeglina Rootsit, Holland aga valdavalt Taanit.