Vikipeedia

Majavamm: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P parandasin skripti abil kriipsud
37. rida:
 
==Kasvukeskond==
Majavamm kasvab peamiselt sisetingimustes, kuival puidul. Optimaalne kasvutemperatuur on 18–20°C ja ellu suudab jääda temperatuurivahemikus -2−2 kuni 28 °C ja sureb 45 °C juures. Soojust seen ei talu ja seetõttu pole ta ka [[Troopika|troopikas]] levinud. [[Valgus|Valguse]] ja [[Hapnik|hapniku]] olemasolu kiirendab seene kasvu, kuid ei ole teada kui palju. [[Substraat (ökoloogia)|Kasvusubstraadi]] (puidu) niiskusprotsent on ideaalsetes tingimustes 20–30% (kuid mitte üle 55%), suudab kasvada ka väikesema veesisaldusega puidul, transportides iseloomulike risomorfsete [[Seeneväät|seeneväätide]] abil vett juurde. Seen vajab lisaks [[Orgaaniline aine|orgaanilistele]] ainetele ka [[Anorgaaniline aine|anorgaanilisi]], see on põhjus, miks võib majavamm ka levida üle krohvi, kipsplaadi, [[Tellis|telliste]] või [[Metallid|metalli]]. Optimaalsetes tingimustes võib ''S. lacrymans'' kasvada kuni 8 cm päevas. Looduses kasvab ta jahedamas niiskes [[Kliima|kliimas]], peamiselt [[Okasmets|okasmetsades]] langenud puutüvedel ja maapinnal, kuid spetsiifiliste vajaduste tõttu kasvab välitingimustes harva. Eestis teda metsikult ei leia.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
 
Niiskus, õhu liikumine, puhtus ja ehitusmaterjalide kvaliteet on olulised tingimused, mida tuleb jälgida maja ehitamisel. Ebasoodsates tingimustes võivad eosed olla pikka aega idanemata. Tihti on seene vohamise põhjuseks veeavarii, lekkiv katus või katkised veerennid. Teiseks levinud põhjuseks Eesti kliimas on vee kondenseerumine ehitusmaterjalide pinnale, tihti keldrite seinte pinnal või pakettakende raamide ümbruses. Kolmandaks suurendab õhuniiskust elanike tegevusest tekkiv niiskus, näiteks pidev riiete kuivatamine umbses ruumis või vannitoa aur. Kogunenud mustus on samuti riski suurendavaks faktoriks, kogunenud eosed ja orgaanilised ained on heaks kasvupinnaks kõigile eluvormidele. Kipsplaadi kasutus niisketes tubades on eriti soodsaks kasvupinnaks majavammile – seen saab sealt palju vajalikke mineraalaineid ja niiske kipsplaat on piisavalt pehme, et seeneniidistik saaks sealt kergelt läbi kasvada. Lisaks veel on kipsplaadi kattepind tavaliselt tselluloosirikkast materjalist.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
49. rida:
Majaseen võib põhjustada majas elavatel inimestel tervisehäireid alates valust kurgus, köhast, peapööritusest, nohust kuni immuunsüsteemihäireteni. Teada on, et kõrge eoste või [[Mükotoksiinid|mükotoksiinide]] hulk keskkonnas sensitiviseerib inimest teiste seente kokkupuute vastu. Sekundaarsete laguproduktide kõrvalt toodavad hallitusseened [[Antibiootikumid|antibiootilisi]] [[Aromaatsed ühendid|aromaatseid]] aineid, mis võivad esile kutsuda ägedamaid [[Allergia|allergilisi]] reaktsioone ka mitteallergikutel.<ref name=":3" />
 
Majavamm on kuiva [[pruunmädaniku]] tekitaja ehk ta lagundab puidust [[Tselluloos|tselluloosi]] ja [[Hemitselluloos|hemitselluloosi]]. Hemitselluloosi lagundamisel tekib [[vesinikperoksiid]] H<sub>2</sub>O<sub>2</sub>, mis aitab lõhkuda tselluloosi. Vesinikperoksiid imbub ka [[Hüüf|hüüfidest]] kaugemale ja põhjustab lagunemist kogu materjalis, mitte ainult seene vahetus läheduses. Tselluloos on puidu peamine strukturaalne aine, moodustades koos hemitselluloosiga kuivmassist ligi poole. Pruunmädaniku tagajärjel kaob ära puidust peamine strukturaalne tugiaine ja konstruktsioonina ei suuda enam puutalad kanda raskusi. Sellest tuleb ka pruunmädaniku nimetus -– kergesti lagunevast pruuni värvi kuubikulisest puidupurust, mis jääb peale tselluloosi lagundamist alles (peamiselt ligniini ja teiste ainete kogu).<ref name="6geLz" />
==Seenetõrje==
Nagu kõik seened, levitab ''S.lacrymans'' ka hulganisti [[Spoor|spoore]] ja tema keha ei piirdu ainult nähtava viljakehaga, vaid sisaldab ka tunduvalt suuremat krüptilist seenevõrgustikku puidu sees. Need omadused teevad majavammi tõrjumise ehitistest keeruliseks, hallitanud puidutüki välja lõikamisest alati ei piisa. Seene eemaldamiseks kasutatakse mitut viisi:
63. rida:
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=J.W. Palfreyman|URL=http://www.arcchip.cz/w08/w08_palfreyman2.pdf|Pealkiri=The Domestic Dry Rot Fungus, Serpula lacrymans, its natural origins and biological control.|Väljaanne=Ariadne workshop|Aeg=2001|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ehitusruudus.delfi.ee/ehitusjaremont/haige-maja-sundroom-hallitusseen-tuleb-majast-valja-ajada?id=77986744|Pealkiri=Haige maja sündroom. Hallitusseen tuleb majast välja ajada.|Väljaanne=|Aeg=15.09.2017, 13:26|Kasutatud=30.11.17}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Kalle Pilt|URL=http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=1267|Pealkiri="Harilik majavamm -– puidu suurim vaenlane hoonetes"|Väljaanne=Äripäev|Aeg=05.06.2006|Kasutatud=31.10.2017}}</ref>
<ref name="33yMy">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.mycobank.org/Biolomics.aspx?Table=Mycobank&MycoBankNr_=102458|Pealkiri=Serpula lacrymans (Wulfen) P. Karst. 1884|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.17}}</ref>
<ref name="MDEq7">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/298138a7d5e10058312063908aedcdd7/source/tree|Pealkiri=ITIS Species Catalogue of Life|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=31.10.2017}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Majavamm"