Uurijad leidsid, et suunates kiiritusravi nahas paljunevatele [[vähirakk|maliigsetele kasvajarakkudele]] aktiveeruvad nahas paiknevad spetsiifilised [[immuunrakud]] - dermaalsed Langerhansi rakud.
Langerhansi rakud on uurijatelekatsetes eksponeerinudnäidanud oma erakordset võimet parandada ioniseeriva kiirguse pooltmõjul [[DNA]]-le tekkida võivad '"rikked'". jaRakud võimaldavad neilDNA-l talitleda nii, et on tagatud [[kiiritusravi vastane resitentsus]]resistentsus. jaKa võivad nad tõenäoliselt kutsuda esile [[immuunvastus]]eid, mis kulmineeruvad [[nahavähk|nahavähiga]], nagu [[melanoom]], tagamaks molekulaartasandil resistentsuse (kaitse) edasistele raviprotseduuridele. Uurijate arvates 'liiguvad' Langerhansi rakud naha kahjustamisel [[ioniseeriv kiirgus|ioniseeriva kiirgusega]] Langerhansi rakud näiteks lähimatesse [[lümfisõlm]]edesse ja suheldes molekulaartasandil teiste immuunrakkude populatsioonidega, komplekteerivad [[regulatoorsed T-lümfotsüüdid|regulatoorsed T-lümfotsüüdid]] (esmased populatsioonid küpsevad [[tüümus]]es) [[immuunsüsteem]]i talitlust pärssivate omadustega rakupopulatsioone, kes infiltreeruvad kiiritust saanud kasvajasse ja 'katavad' selle kaitseks teiste immuunsüsteemi spetsiifiliste rakkude toime eest.<ref>The Mount Sinai Hospital / Mount Sinai School of Medicine, [http://www.sciencedaily.com/releases/2015/11/151124170259.htm How immune cells resist radiation treatment], 24. november 2015, veebiversioon (vaadatud 31.10.2016)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
