Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a korral, kui ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tekivad tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekib õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] tõusva voolu tipus kondenseerub ning kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesed valgeidvalged [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui rünkpilved arenevad võimsateks ja kõrgeteks, siis võivad need koosneda pilve tipus ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, sadada nõrka vihma, hoovihma, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.