Varaseimad arheoloogilised tõendid [[linnamüür]]ist Jeruusalemma ümber on 3700 aastat vanad.
Perioodil 1550–1400 ekreKr ühendas [[Uus riik]] kogu [[Egiptus]]e [[Ahmosis I]] ja [[Thutmosis I]] ajal ning allutas endale ka [[Levant|Levandi]]. On avastatud umbes aastast 1330 eKr pärinevad Jeruusalemma valitseja kirjad [[vaarao]]le [[Amenhotep III]]-le, mille põhjal Jeruusalemm oli tollal Egiptuse Uue riigi [[vasall]]. [[1178 eKr]] võitis Egiptus [[Djahy lahing]]us [[Ramses III]] juhtimisel [[mererahvad|mererahvaid]], kes Egiptusse tungida soovisid, aga see võit polnud nähtavasti otsustav: sellele järgnes [[pronksiaja kollaps]], kus üleminekul [[pronksiaeg|pronksiajalt]] [[rauaaeg|rauaajale]] varisesid tollased riigid üldiselt kokku ja ka Jeruusalemm vabanes peatselt Egiptuse võimu alt.
Seejärel valitsesid Jeruusalemmas [[jebusiidid]], kes kuulusid [[hetiidid|hetiitide]] hulka. Tänapäeva [[palestiinlased]] väidavad end pärinevat jebusiitidest.
Jeruusalemm oli enne 1000 eKr [[Kaanan]]is [[linnriik]]. Piibli traditsiooni kohaselt õnnestus [[Taavet]]il umbes 1000 e.m.aeKr linn vallutada ning Juuda–Iisraeli suurriigi pealinnaks nimetada. [[Saalomon]]i ajal ehitati [[Saalomoni tempel]]. Pärast riigi lõhenemist 926/925 eKr oli ta [[Juuda]] pealinn. <ref name="Antiigileksikon" />
5 aastat pärast riigi jagunemist vallutas Jeruusalemma EgiptudeEgiptuse vaarao [[Shishak]], kes on ühtlasi esimene [[piibel|Piiblis]] nimepidi mainitud Egiptuse kuningas. Shishak rüüstas linna ja võttis ära kõik Saalomoni templi ja kuningalossi aarded.
Järgneva paari sajandi jooksul vallutati ja rüüstati linna veel korduvalt. [[732 eKr]] muutus Jeruusalemm [[Assüüria]] vasalliks pärast seda, kui kuningas Ahas palus Assüürialt kaitset oma teiste vaenlaste vastu. Lõpuks vallutas Assüüria kuningas [[Tiglatpilesar III]] enamuseenamiku Levandist. [[627 eKr]] varises Assüüria riik kokku ja asendus [[Babüloonia]]ga. [[609 eKr]] vallutas Jeruusalemma Egiptuse vaarao [[Necho II]]. [[605 eKr]] võitis [[Nebukadnetsar II]] Necho II-t lahingus ja taastas kontrolli Jeruusalemma üle. Aastal [[539 eKr]] lakkas Babüloonia olemast: [[Ahhemeniidid]]e soost [[Kyros Suur]] vallutas selle riigi ja saavutas ka kontrolli Jeruusalemma üle. [[350 eKr]] hakkas Jeruusalemm koos teiste Levandi linnade ja [[Küpros]]ega [[Artaxerxes III]] vastu mässama, aga Artaxerxes surus ülestõusu maha ja põletas Jeruusalemma. Ülestõusu toetanud juudid saadeti [[Kaspia meri|Kaspia mere]] äärde [[Hürkaania]]sse.
[[323 eKr]] kapituleerus Jeruusalemm [[Aleksander Suur]]ele ilma piiramiseta. [[320 eKr]] vallutas linna Egiptuse valitseja [[Ptolemaios I]] väejuht [[Nikanor]]. [[315 eKr]] loovutas Egiptus [[Süüria]] koos Jeruusalemmaga [[Antigonos I]]-le, aga juba [[312 eKr]] võitis ta Antigonose poega [[Demetrios I]]-t ja taastas kontrolli linna üle. [[311 eKr]] sõlmiti rahu, mille põhjal Ptolemaios loobus Jeruusalemmast Antigoniidide kasuks. Pärast Antigonose surma tungis Ptolemaios I [[301 eKr]] taas Süüriasse ja vallutas selle. [[200 eKr]] läks linn [[Seleukiidid]]e riigi koosseisu.
