Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2017|kuu=detsember}}
[[File:Alefbet ivri.svg|pisi]]
'''Heebrea tähestik''' on [[heebrea keel]]es ning [[jidiši keel|jidiši]], [[ladiino keel|ladiino]] ja muudes [[diasporaa juudi keeled|diasporaa juudi keeltes]] kirjutamiseks kasutatav [[kiri (keeleteadus)|kiri]]. Heebrea tähestik on [[konsonantkiri]], kuid mõnede [[täht (kiri)|täht]]edega võidakse märkida ka [[täishäälik]]uid.
==Tähestik==
א, בּב, גּג, דּד, ה, ו, ז, ח, ט, י, כּכך, ל, מם, נן, ס, ע, פּפף, צץ, ק, ר, שׂשׁ, תּ
Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed
▲Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed kaashäälikud, kuid nelja neist (א ''alef'', ח ''he'', ן ''vav'', י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Nüüd on nad täishäälikud. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
Heebrea tähti kasutatakse ka numbrite kirjutamiseks. Igal tähel on numbriline väärtus (''[[gematria]], vt tabel'').
==Ajalugu==
[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid juudid kasutama [[vanaheebrea keel]]t. [[Paabeli
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
|