Heebrea kiri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1 l6ik |
Resümee puudub |
||
4. rida:
==Tähestik==
א, בּב, גּג, דּד, ה, ו, ז, ח, ט, י, כּכך, ל, מם, נן, ס, ע, פּפף, צץ, ק, ר, שׂשׁ, תּ
Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudub. Heebrea keeles on kõik tähed kaashäälikud, kuid nelja neist (א ''alef'', ח ''he'', ן ''vav'', י ''jod'') on varem kasutatud täishäälikute kirjutamiseks. Nüüd on nad täishäälikud. Täishäälikute kirjutamiseks kasutatakse täppe (''nekudot''). Oli ka teisi märke, mida kasutati tähestiku kaunistamiseks.
59. rida ⟶ 61. rida:
==Ajalugu==
[[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandel eKr]] (960–585) hakkasid juudid kasutama [[vanaheebrea keel]]t.
Heebrea ruutkirjas oli kirjutatud esimene [[Piibel]], mis aitas seda kirja säilitada. Vaatamata sellele, et [[keskaeg|keskajal]] kujunes igas piirkonnas oma kirjastiil, on selle tähestiku tähed meieni jõudnud muutmata kujul.
80. rida ⟶ 82. rida:
==Viited==
{{ netiviide |URL= http://www.rbardalzo.narod.ru/4/evrei.html |Pealkiri= Heebrea kiri |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }}{{ netiviide |URL= http://speak-hebrew.ru/alfavit-ivrita/ |Pealkiri= Heebrea tähestik |Failitüüp= Netiviide |Keel= Vene keeles |Kasutatud= 21.12.2017 }}
{{Commonscat}}
|