Devon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Devon''' on [[geokronoloogiline üksus]] ([[ajastu]]) ja [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes [[Silur|Siluri]] ajastu ja järgnes [[Karbon|Karboni]] ajastu.
Devon kuulub [[Paleosoikum|Paleosoikumi]] [[aegkond|aegkonda]] ja [[Fanerosoikum|Fanerosoikumi]] [[eoon|eooni]].<ref name="stratigraphy">[http://www.stratigraphy.org/index.php/ics-chart-timescale International Chronostratigraphic Chart] International Commission on Stratigraphy (vaadatud 28.10.2017)</ref>
{{Paleosoikum}}
Devoni ajastu on nimetatud Devoni maakonna järgi, Inglismaal, kus selle ajastu kivimeid esmakordselt uuriti.<ref name="devonian">[https://books.google.ee/books?id=1aIfAAAAQBAJ&pg=PA183&lpg=PA183&dq=devonian+named+after+devonshire&source=bl&ots=gYvvtaa6eU&sig=JGPrEV0-qaTqjI6mmnt_CWbrJ54&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwiRm4_zmOPXAhXSI-wKHaN7B60Q6AEIXDAI#v=onepage&q&f=false Geology Applied To Engineering] Terry R. West, 2010 (vaadatud 29.11.2017)</ref>
Devoni ajal toimus esimene suureulatuslik [[adaptiivne radiatsioon]] kuival maal. Moodustusid ulatuslikud metsad ning suurenes oluliselt kalade mitmekesisus.<ref name="geoturism">[http://www.gi.ee/geoturism/Devon062011_EST_100dpiS.pdf Devon Eestis] Kleesment,A., jt.2006 (vaadatud 30.10.2017)</ref>
Hilis-Devonis, 375–360 miljonit aastat tagasi, toimus [[Massiline väljasuremine|suur väljasuremissündmus]], mille tagajärjel kadus 19% [[perekond (bioloogia)|perekondadest]] ja 50% [[sugukond (bioloogia)|sugukondadest]].<ref name="väljasuremine">[https://books.google.ee/books?id=hjkyBwAAQBAJ&pg=PA254&lpg=PA254&dq=beyond+natural+resources+baez&source=bl&ots=CXcIfH9e9u&sig=v1-Nw_m9sSnBUspl--wJSj0rm40&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjEnoOFmOPXAhXQGuwKHSyYAh0Q6AEINTAF#v=onepage&q=beyond%20natural%20resources%20baez&f=false Beyond Natural Resources to Post-Human Resources] Peter Baofu, 2013 (vaadatud 29.11.2017)</ref>
Devoni kivimite paksus [[Eesti]]s võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis.
Devoni ajastul (405–350 miljonit aastat tagasi) valitses Eesti aladel [[Terrigeensed setted|terrigeenne]] settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks [[lõuatud]],
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad [[Gauja lade|Gauja lademe]]
==Paleogeograafia==
Devoni ajastu suure tektoonilise aktiivsuse tõttu liikusid Laurussia (Eurameerika) ja [[Gondwana]] üksteisele lähemale. Laurussia kontinent moodustus Vara-Devonis [[Laurentia]] ja [[Baltika (manner)|Baltika]] kratooni kokkupõrkel. Nende vahel paiknenud [[Iapetuse ookean]] oli sulgunud. Kraatonite kokkupõrkel tekkis kõrge Kaledoonia kõrgmäestik. Kuna Laurussia asus palavvöötmes ja maismaataimestik polnud veel välja arenenud, siis toimus intensiivne kivimite murenemine. Peene murdmaterjali edasikandumise tõttu vooluvetega tekkisid mäestikueelsetel tasandikel madalates veekogudes paksud punase liivakivi lasundid („Old Red“).
Ekvaatori juures jõudsid Laurussia ja Gondwana kontinent üksteisele lähedale, Devoni ajastu lõpus põrkusid kontinendid omavahel ja algas [[Pangaea]] moodustumise varajajane etapp.
Siberi ja Kashstani mandrid säilitasid oma iseseisvuse.<ref name="geoturism" />
Meretasemed olid kõrged ja suur osa maismaast kattus šelfimerega, kus elasid troopilised rifiorganismid. Sügav ja hiigelsuur ookean [[Panthalassa]] kattis ülejäänud planeeti. Lisaks massiivsele Panthalassa ookeanile oli veel teisi ookeane: [[Tethyse ookean|Tethyse ookeani]] 2 faasi (Paleo-Tethys, Proto-Tethys), Rheici ja Uurali ookean.<ref>[https://books.google.ee/books?id=CXQpDwAAQBAJ&pg=PA45&lpg=PA45&dq=ural+ocean+devonian&source=bl&ots=R8L0UPiD1H&sig=UoWOFyNspO23umqDSnnnE4QuCBI&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwji46rGi-PXAhVQKuwKHQSRBC0Q6AEIRzAI#v=onepage&q&f=false Understanding Geochronology] Robert Milton, June 20, 2017 (vaadatud 29.11.2017)</ref>
==Kliima==
Devoni ajal oli kliima peamiselt ariidne, eriti kuiv oli ekvaatoril. Vara-Devonis olid temperatuurid kõrged. Metsade laienemise tõttu tõusis kogu Devoni vältel hapnikusisaldus ning langes CO2 tase. Sellest võib olla tingitud jahenemine Kesk-Devonis. Hilis-Devonis langesid temperatuurid veelgi, kuid Hilis-Devoni lõpus temperatuurid tõusid.
<ref>[https://books.google.ee/books?id=yRMgYc-8mTIC&pg=PA293&lpg=PA293&dq=devonian+climate+arid&source=bl&ots=OFG7bHs5KB&sig=UuzS6uVRTwCa1eOeqBUiSdAPFtE&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwjs9sy0keTXAhVBnRQKHWUGCBkQ6AEIWzAK#v=onepage&q=devonian%20climate%20arid&f=false Encyclopedia of Paleoclimatology and Ancient Environments] Vivien Gornitz, Oct 31, 2008 (vaadatud 29.11.2017)</ref>
Temperatuurigradient ekvaatorilt pooluste suunas oli väiksem kui tänapäeval. Konodontides sisalduva apatiidi põhjal tehtud paleotemperatuuri rekonstruktsioonid näitavad, et Vara-Devonis valitsesid soojad, troopilised tingimused ning temperatuur oli 30 kraadi. Kesk-Devonis olid temperatuurid jahenemise tõttu 23-25 kraadi. Hilis-Devoni lõpus toimus jällegi soojenemine ning temperatuur võis olla 30 kraadi. <ref>[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X09003148 Devonian climate and reef evolution: Insights from oxygen isotopes in apatite] M.M.Joachimski, S.Breisig, W.Buggisch, J.A.Talent, R.Mawson, M.Gereke, J.R.Morrow, J.Day, K.Weddige, 15 July, 2009 (vaadatud 30.10.2017)</ref>
==Alajaotus==
Devon jaguneb 3 ajastikuks:
*Vara-Devon
*Kesk-Devon
*Hilis-Devon
Ajastikele vastavad kivimid jaotuvad Alam-, Kesk- ja Ülem-Devoniks.<ref name="stratigraphy" />
==Floora ja fauna==
Kõrge keskmise temperatuuri tõttu oli troopikameredes väga mitmekesine põhjaelustik. Suurtel aladel tekkisid korallidest ja stromatopooridest koosnevad rifid. Kõige laiaulatuslikumad rifid olid Kesk-Devoni ajastikul.
Devoni ajal kasvas laialdaselt kalade mitmekesisus.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2890420/ End-Devonian extinction and a bottleneck in the early evolution of modern jawed vertebrates ] Lauren Cole Sallana, Michael I. Coatesa, 2010 (vaadatud 28.11.2017)</ref> Meredes moodustusid rüükalad, kes ajastu lõpuks välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed kahepaiksed-tetrapoodid.
Devonis olid meretasemed üldiselt kõrged. Mere faunas domineerisid jätkuvalt [[sammalloomad]], brahhiopoodid ja korallid. Külluslikult oli [[meriliiliad|meriliiliaid]] ja esines ka trilobiite. Selgroogsetest kahanes lõuatute hulk ja suurenes lõugsete mitmekesisus mere- ning magevees. Mitmekesisemaks muutusid [[kõhrkalad]] ja [[luukalad]].
Devoni ajastul tekkis Maale rikkalik maismaataimestik. Vara-Devoni alguses esinesid primitiivsed [[soontaimed]]. Nendele lisandusid primitiivsed kollad ja [[sõnajalgtaimed]]. Kesk-Devonis tekkisid esimesed puukujulised eostaimed. Hilis-Devonis ilmusid puitunud tüvega kõrged puud, mis moodustasid suuri metsi. Taimkatte intensiivse mitmekesistumise tõttu muutus ka atmosfääri koostis. Ajastu alguses oli CO2 kontsentratsioon õhus 12-14 korda suurem tänapäeva tasemest ning ajastu lõpuks oli see tugevalt langenud. Hapnikusisalduse kasvu ning CO2 kontsentratsiooni languse tõttu toimus Kesk-Devonis jahenemine, mis viis suure väljasuremissündmuseni ajastu lõpus. Eriti mõjutas see koralle ja stromatopoore.<ref name="geoturism" />
==Hilis-Devoni väljasuremine==
Hilis-Devoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375-360 miljonit aastat tagasi.<ref>The Late Devonian Mass Extinction: the Frasnian/Famennian Crisis (Columbia University Press)McGhee, George R., Jr, 1996. ISBN 0-231-07504-9</ref> See oli üks viiest suurest väljasuremissündmusest Maa ajaloos.
Väljasuremine mõjutas pigem soojades madalmeredes elavaid organisme, eriti rifimoodustajaid.
Mereelustikust mõjutas väljasuremissündmus enim [[brahhiopoodid|brahhiopoode]], [[trilobiidid|trilobiite]], [[ammoniidid|ammoniite]], nautiloide, konodonte, akritarhe ja [[lõuatud|lõuatuid]].
Hilis-Devoni väljasuremise põhjused on teadmata. Põhilisteks oletusteks on impakt, meretaseme kõikumised ning anoksia, globaalne jahenemine.<ref>[http://www.sciencedirect.com/topics/agricultural-and-biological-sciences/late-devonian-extinction Encyclopedia of Biodiversity] Douglas H. Erwin, 2001 (vaadatud 28.11.2017)</ref>
==Eesti==
Eesti asus Devonis Laurussia kontinendil ekvaatori lähedal.
Devoni ladestu settekivimid lasuvad Siluri ja Ordoviitsiumi setenditel ja Mõniste kerke lael otse aluskorral. Avamused kulgevad lõuna pool Pärnu-Mustvee joont ning Narva jõe keskjooksul. [[Pilt:Eesti_pealiskord.png|thumb|right|Devoni avamusala Eestis]]
Devoni maksimaalne paksus Eestis on Kagu-Eestis üle 400m.<ref>[http://geoloogia.info/ Geology and Mineral Resources of Estonia] Raukas, A., Teedumäe, A., 1997 (vaadatud 28.10.2017)</ref>
Devoni ladestus on 3 ladestikku:
===Alam-Devon===
Vara-Devoni alguses, [[Tilže lade|Tilže lademe]] tekke ajal, oli Eesti alal soe madalmeri, kus settisid Alam-Devoni liivalasundid, mis paiknevad Kagu-Eestis, kuid ei paljandu.
Vara-Devoni keskel, [[Kemeri lade|Kemeri lademe]] moodustumise ajal, toimus lühiajaline transgressioon ning settisid liivakad setted. Vara-Devoni lõpus, [[Rēzekne lade|Rēzekne lademe]] moodustumise ajal, algas uus mere pealetung ning lisaks liivakatele setetele settisid ka karbonaatsed setted.
Põhilisteks kivimiteks on liivakivid, aleuroliidid ning dolomiidid.
===Kesk-Devon===
Kesk-Devonis kattis Eesti ala vahelduva veerežiimiga meri, kus settisid valdavalt liivakivid, kuid ka savid, dolomiitsed merglid, lubjakivid. Mereline bassein madaldus ning merelised olud vaheldusid maismaalistega. Settisid madalmere- ja jõgede deltapiirkonna liivakad setted ja nendega vahelduvad savikad kihid. Deltaalale iseloomulikult tekkisid põimkihilised liivakivid. Heledavärvilised liivakivid on iseloomulikud [[Pärnu lade|Pärnu]], [[Gauja lade|Gauja]] ja [[Amata lade|Amata]] lademele. Punasevärvilised erimid on tüüpilised [[Aruküla lade|Aruküla]] ning [[Burtnieki lade|Burtnieki]] lademele. [[Narva lade|Narva lademes]] leidub lisaks savisid ja dolomiite.
===Ülem-Devon===
Hilis-Devonis algas uus mere pealetung, mis haaras Eesti kaguosa. Ülem-Devoni [[Plavinase lade|Plavinase]], [[Dubniki lade|Dubniki]] ja [[Daugava lade|Daugava]] lademetes on lisaks savidele ja dolomiitidele ka lubjakive, kuid kihtide paiknemisala on Eestis minimaalne.
===Maavarad===
Kõige olulisemaks on klaasiliiv, mida on Piusas kaevandatud XX sajandi algusest. Piusa klaasiliiva on kasutatud pudeliklaasi ning aknaklaasi valmistamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda pudeliklaasi valmistamiseks ja vormiliivaks.
Devoni savisid on kasutatud telliste valmistamiseks.
Ülem-Devoni lubjakive on kasutatud lubjapõletamiseks ja ehituskividena. Tänapäeval plaanitakse vaid killustiku tootmist.<ref>[http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html Devoni ajastu] Mare Isakar, 2013 (vaadatud 28.10.2017)</ref>
{{devon}}
==
<references/>
| |||