Liigiteke: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kadri255 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Kadri255 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
[[Charles Darwin]] oli esimene, kes kirjeldas [[Looduslik valik|loodusliku valiku]] mõju liigitekkes ning käsitles seda ka oma raamatus "[[Liikide tekkimine]]" (ingl "[[:en:On_the_Origin_of_Species|The Origin of Species]]"), mis ilmus 1859. aastal.<ref>{{Netiviide|Autor=Sara Via|URL=http://www.pnas.org/content/106/Supplement_1/9939.full.pdf|Pealkiri=Natural selection in action during speciation|Väljaanne=PNAS|Aeg=16.06.2009|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>
 
Uute liikide tekkimisel on oluline tähtsus [[Ristumisbarjäär|ristumisbarjääril]], mis võib tekkida erinevate [[Bioloogiline isolatsioon|bioloogiliste isolatsiooni<nowiki/>de]] toimel. Need isolatsioonimehhanismid jagunevad: sügoodieelne isolatsioon - [[Ökoloogia|ökoloogiline]], [[Etoloogia|etoloogiline]], mehaaniline, [[Gameet|gameetne)]] ning sügoodijärgne isolatsioon – [[Hübriid|hübriidide]] eluvõimetus ja viljatus.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Henni Kallak|pealkiri=Bioevolutsioon|aasta=1990|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=67-69, 76}}</ref>
 
[[Geograafiline objekt|Geograafilistest]] faktoritest lähtudes saab liigitekkes eristada kahte peamist tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on uut [[Liik (bioloogia)|liiki]] moodustav organismirühm geograafiliselt eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. Täpsemal käsitlemisel, kui arvesse võetakse geograafilise eraldatuse määra, eristatakse nelja liigitekke vormi: [[allopatriline]], [[peripatriline]], [[parapatriline]] ja [[sümpatriline]].