Firmikuudid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Firmikuudid''' (ladina ''Firmicutes''; ''firmus'', tugev, ja ''cutis,'' nahk) on bakterihõimkond, mis hõlmab madala [[G+C sisaldus]]ega (vähem, kui 50%) valdavalt [[grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] bakteriliike. Kuju poolest nad on [[kokid]] (üksikud ümarad) või [[batsill (ehitustüüp)|batsillid]] (pulgakujulised).<ref>{{Raamatuviide|autor=Friedrich Götz, Tammy Bannerman, Karl-Heinz Schleifer (auth.), Martin Dworkin Professor Dr., Stanley Falkow, Eugene Rosenberg, Karl-Heinz Schleifer, Erko Stackebrandt|pealkiriname=The"Rk8Y2" Prokaryotes: Volume 4: Bacteria: Firmicutes, Cyanobacteria [Volume 4, 3 ed.]|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=211-212}}</ref> ''[[Heliobacteriaceae]]'' sugukonda kuuluvad bakterid on ka [[fotosüntees]]ivõimelised.

Produtseerivad [[endospoor]]i, mis on resistentsed ekstreemsetele tingimustele ja ka kuivatamisele. Firmikuute on võimalik leida erinevates keskkondades: hõimkond sisaldab inimese normaalse [[mikrobioota]] liike, kui ka tööstuses kasutatavaid (näiteks piimhapelisi) ja patogeenseid liike.<ref>{{Netiviide|Autor=College of Agriculture and Life Sciences|URLname=https://micro.cornell.edu/research/epulopiscium/low-g-and-c-gram-positive-bacteria|Pealkiri=Low"aM1NR" G+C Gram Positive Bacteria|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=05.12.17}}</ref>

Uurimused näitasid, et soolemikrofloora kooslus määrab, millised metabolismirajad on indiviidil olemas ja kuidas nad töötavad. Soolemikrobiootas olev ''Bacteroides/Firmicutes'' suhe on oluline metabolismi määramisel ja seega rasvumise diagnoosimiseks ja ravimiseks. Firmikuudid on seotud [[rasvad]]e ladestumisega, kuna firmikuutide rohkus vähendab metabolismiradade mitmekesisust. ''Firmicutes'' mõjutavad rasvhapete imendumist ja lipiidide metabolismi. Firmikuutide rikkus on seotud lipiiditilgakeste akumuleerumisega kudedes, mis asuvad seedetraktist väljaspool.<ref>{{Netiviide|Autor=Microbe Wiki|URLname=https://microbewiki.kenyon.edu/index.php/Firmicutes_and_Obesity|Pealkiri=Firmicutes"LpO3q" and Obesity|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>

Hõimkonnas on kokku kuus [[klass (bioloogia)|klassi]], aga neist kaks on enam levinud: ''Bacilli'' ja ''Clostridia''. Bakterid, mis kuuluvad ''Clostridia'' klassi on [[anaeroobid|anaeroobsed]]<ref name=":0" /> ja ''Bacilli'' kuuluva klassi bakterid on [[fakultatiivanaeroob|fakultatiivsed anaeroobid]].<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Microbe Wiki|URL=https://microbewiki.kenyon.edu/index.php/Bacillus|Pealkiri=Bacillus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> ''Clostridia'' ja ''Bacilli'' klasside bakterid kuuluvad inimese mikrobioota koosseisu ja täpsemalt soolemikrobioota koosseisu.

''Bacilli'' klassi kuuluvad bakterid on võimelised sünteesima [[antibiootikum]]e ja neid on kasutatud tööstuses. Samas leidub nende hulgas ka patogeenseid liike. Kõige tuntum patogeenne liik on ''[[Bacillus anthracis]]'' ehk siberi katku tekitaja, mida on kasutatud [[bioloogiline relv|bioloogilise relvana]]. Antibiootikumite süntees on väga tähtis omadus ja seda kasutatakse meditsiinitööstuses, näiteks [[neosporiin]]i tootmine põhineb ''Bacilli'' klassi kuuluva bakterite saaduse kasutamisel. ''Bacilli'' on spoorimoodustuv klass ja spoorid on mõnikord kasutatud tööstuses selleks, et kontrollida sterilisatsiooni efektiivsust. ''Bacilli'' baktereid kasutatakse ka detergendi (puhastusvahendite) tööstuses selleks, et analüüsida nende võimalust olulisi ensüümi produtseerida.<ref name=":2" /> Lactobatsillid, mis on ''Bacilli'' klassi bakteri selts, kasutatakse, näiteks, jogurtitööstuses. Lactobatsillide abil valmistatakse [[probiootikum]]e, mis aitavad inimese soolemikroflooras säilitada pH'd. ''Lactobacillales''’i seltsi liigid on seotud ka immunomodulatsiooniga ehk nad on võimelised reguleerida peremehe immuunvastust.<ref>{{Netiviide|Autor name=Microbe"re5Gp" Wiki|URL=https://microbewiki.kenyon.edu/index.php/Lactobacillus|Pealkiri=Lactobacillus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref>

''Clostridia'' on klass, kuhu kuuluvad anaeroobsed bakterid, kellele on hapnik [[toksiline]]. ''Сlostridia'' klassi bakterid on liikumisevõimelised, pulgakujulised või keerdunud, kuna kuuluvad Firmikuutide hõimkonda on Gram-positiivsed ja spoorimoodustavad<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Eugene Rosenberg, Edward F. DeLong, Stephen Lory, Erko Stackebrandt, Fabiano Thompson|pealkiri=The Prokaryotes: Firmicutes and Tenericutes [4 ed.]|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=65-75}}</ref>. Mõned bakterid, näiteks ''C. butyricum'' ja ''C. pasteurianum'' fikseerivad lämmastiku. Bakterid fermenteerivad suhkruid orgaanilise hapete tekkimisega, näiteks põhilised produktid on piim-, butaan-, etaan- ja metaanhaped. ''Clostridia'' klassi kuuluvad bakterid on rohkesti leitud mullas, aga neist on ka inimesele patogeensed liigid (näiteks ''C.botulinum'', mis produtseerib [[botulism]]i toksiini ja ''C.tetani'' produtseerib [[teetanus]] toksiini (tetanospasmin)).<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Microbe Wiki|URL=https://microbewiki.kenyon.edu/index.php/Clostridium|Pealkiri=Clostridium|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> Vaatamata sellele, et botulismi toksiin (ehk botoks), on inimestele kahjulik, kasutatakse seda mittekontrolliva lihaste kontraktsiooni ravimiseks ja ka plastilises kirurgias. Mõned ''Clostridia'' liigid on leitud bakteriaalse vaginoosiga naiste mikroflooras.

{{viited}}|allikad=