Arthur Buxhoevden: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
parandatud ümberasumise teema - Vikerraadio saates mainiti, et lahkusjärelümberasumise käigus, mis toimus 2 aastat peale põhilist ümberasumist, mil juba NSVLi väed Eestis olid |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[1920]]. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]] ja [[1924]]. aastal [[kolonel]]iks, talle annetati I liigi 2. järgu [[Vabadusrist]] ja [[Karutapja orden|Läti Karutapja III järgu orden]].
Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden Muratsis põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 30. jaanuarist 1935 nr. XI lubati [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Pangal]] kustutada temale antud riiklikud laenud kokku 880 krooni ulatuses. Kuni 25. juunini 1940 oli ta [[Sõjavägede Varustusvalitsus]]e hobusekasvatuse nõunik. 1941. aastal lahkus Nõukogude Liidu ohust tingituna ''Nachumsiedlungi ([[Umsiedlung|Umsiedlung)]]'' järelümberasumise käigus [[baltisakslased|baltisakslas]]tega Saksamaale.
Sõjajärgsel Saksamaal oli ta veel tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite organiseerimisel. Arthur von Buxhoeveden suri Karlsruhes 1964. aastal.
| |||