Lõuna-Itaalia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi [[Pilt:Napoli_Castel_Nuovo_Maschio_Angioino,_a_seat_of_medieval_kings_of_Naples_and_Aragon_2013.jpg|Napoli_Castel_Nuovo_Maschio_Angioino,_a_seat_of_medieval_kings_of_Naples_and_Aragon |
P Venezia→Veneetsia (põhinimi) |
||
89. rida:
Lõuna-Itaalia piirkonnad said mõnevõrra erinevaid ajaloolisi mõjutusi kui ülejäänud poolsaar, alates kõige enam [[Magna Graecia|kreeka kolonisatsioonist]]. Kreeka mõju Lõunas oli määrav kuni latiniseerimise lõpetamiseni Rooma [[printsipaat|printsipaadi]] ajal. Kreeka mõjud tulid tagasi Rooma riigi lõpuperioodil, eriti pärast [[Justinianus I]] ja [[Bütsants]]i tagasivallutusi.
[[Sitsiilia]], eristuva kultuuriga läbi kogu [[Keskaeg|keskaja]], vallutati moslemite poolt ja muudeti mõneks ajaks emiraadiks, ning progressiivse islami kultuuri, arhitektuuri ja teaduse Sitsiilia elementide kaudu võeti omaks Itaalias ja Euroopas. Ülejäänud mandriosa oli [[Bütsants|bütsantslaste]], [[langobardid]]e ja [[frangid|frankide]] võimuvõitluse subjekt. Lisaks rajasid [[
Kuni [[normannid]]e vallutusteni 11. ja 12. sajandil järgis enamus Lõunast idakristlust. Normannid, kes asusid [[Sitsiilia]]sse ja Lõuna-Itaaliasse keskajal, mõjutasid tähelepanuväärselt piirkonna arhitektuuri, religiooni ja kõrgkultuuri. Hiljem valitsesid Lõuna-Itaaliat uued Euroopa rahvusriigid, algul [[Aragoni kroon]], siis [[Hispaania]] ja [[Austria]]. Hispaanlastel oli suur mõju Lõuna kultuurile, kuna valitsesid seda üle kolme sajandi.
| |||