Imhotep: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Tühistati kasutaja Kawaiieditor (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi ErilineKonn.
2. rida:
'''Imhotep''' (ka '''Immutef''', kreekapäraselt ''Imuthes'' (Ἰμούθης); u 2650–2600 eKr; egiptuse keeles ''ỉỉ-m-ḥtp *jā-im-ḥātap'' ehk "see, kes tuleb rahus") oli vanaegiptuse riigimees ja mitmekülgne teadlane - [[polühistor]], kes teenis [[3. dünastia]] kuninga [[Džoser]]i ajal valitsusjuhina ja päikesejumala [[Ra (jumal)|Ra]] ülempreestrina [[Heliopolis]]es. Teda peetakse inimkonna ajaloo üheks esimeseks arhitektiks, inseneriks ja arstiks.
 
Imhotep oli üks väheseid tavainimesilihtinimesi, kes tõsteti pärast surma jumala seisundisseseisusse. Tema kultusekeskus oli [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]. Alates [[esimene vaheperiood|esimesest vaheperioodist]] austati Imhotepi ka kui luuletajat ja filosoofi. Imhotepi iseendale ehitatud hauakambri asukohta hoiti omal ajal salajas ja seda pole seni leitud. Üldise arvamuse kohaselt paikneb see [[Sakkara]]s. Imhotepist kui ajaloolisest isikust annavad tunnistust kaks tema eluajast pärinevat raidkirja Džoseri kuju jalamil (Cairo JE 49889) ja kirjutis [[Sehemhet]]i lõpetamata astmikpüramiidi ümbritseval müüril. Viimasest võib järeldada, et Imhotep elas veel mõne aasta pärast Džoseri surma ja asus ehitama kuningas Sehemheti püramiidi, mis jäi aga tolle lühikese valitsusaja tõttu pooleli.
 
Egüptoloogid omistavad Imhotepile [[Džoseri püramiid|Džoseri astmikpüramiidi]] ehitamist Sakkaras aastatel 2630–2611 eKr. Vanaegiptuse ajalookirjutaja [[Manethon]] nimetab teda kiviehitiste leiutajaks. Kuigi kivist seinu, põrandaid, silluseid ja piitasid tunti juba ka [[varadünastiline ajastu|varadünastilisel ajastul]], peab paika, et selliste mõõtmetega üleni kivist ehitist polnud varem rajatud. Enne Džoserit maeti vaaraod [[mastaba]]tesse.