Redaktsioon: 29. november 2017, kell 16:52 redigeeri Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. november 2017, kell 16:59 redigeeri eemalda Ulrikaekm (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 8464 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
22. rida: '''Eduard Magnus Jakobson''' ('''Jacobson''' [[24. jaanuar]] [[1847]] [[Torma]], [[Tartumaa]] – [[21. juuli]] [[1903]] [[Tallinn]]) oli eesti [[graafik (kunstnik)\|graafik]] ja [[baptistid\|baptisti]] jutlustaja. Sündis [[kösterkooliõpetaja]] [[Adam Jakobson]]i pojana. Tema õde oli [[Natalie Auguste Johanson-Pärna]] ning vend [[Carl Robert Jakobson]]. Alghariduse omandas Eduard Magnus kodus. [[1864]]. aastal läksid vennad Jakobsonid [[Peterburg\|Peterbur]]i, kus Eduard Magnusest sai [[August Daugell]]i [[puugravüür]]itöökoja õpilane.<ref name="Untera" />. Tema esimesed iseseisvad tööd ilmusid [[1866]]. aastal Eesti Postimehes ehk [[Näddalaleht\|Näddalalehes]] J.R. Berendhoffi kavandite järgi.<ref name="Untera" />. [[1867]] illustreeris ta Carl Robert Jakobsoni "Kooli Lugemise Raamatu", [[1868]] "Weikese Geograafia", [[1869]] lauliku "Wanemuise Kandle Healed" ning esimese eestikeelse agrotehnilise käsiraamatu "Teadust ja Seadust Põllul".<ref name="Abel" />. Peterburis sai Jakobson suure tallimuse soome arheoloogi [[Johan Reinhold Aspelin]]i teose "Muinaisjäännöksiä Suomen suvun asumus-alailta" illustreerimiseks. Kunstnik valmistas aastatel 1877-1889 neljast vihust koosneva teose tarbeks ~~1700~~1745 puulõiget.<ref name="Abel" />.<ref name=":0" /> [[1869]]. laskis Eduard Magnus Jakobson ristida end [[Baptism\|baptisti]] usulahku ning hakkas aktiivselt vaimulikku kirjandust välja andma ja levitama<ref name="Untera" />. Aastail 1877-1889 andis ta välja Siioni sõnumetooja lehte, mida ise illustreeris.<ref name=":0" /> Veidi enne venna surma [[1882]]. aastal loobus ta oma töökojast Peterburis [[Vassili saar]]el ning siirdus rändraamatukaubitsejana Venemaale.<ref name="Untera" />. [[1884]]. asus Jakobson elama [[Riia\|Riiga]], kus avas "Kunstpildi leikamise koja", abiellus ning graveeris ja jutlustas oma loomingulise elu kaksteist kõige viljakamat aastat. [[1896]]. läks puugravüüritöökoda koos raamatukauplusega üle tema pojale Adolphile<ref name="Untera" />. Elu lõpu veetis Jakobson Tallinnas, kus pühendas end valdavalt jutlustamisele. Ta suri 1903. aastal ning on maetud [[Kalamaja kalmistu]]le. == Mälestuse jäädvustamine == Eduard Magnus Jakobsoni 100. sünniaastapäeva 1947. aastal tähistasid raamatukunstnik ning samast aastast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi (hilisema ERKI) tüpograafiaeriala õppejõud [[Hans Treumann]] ja kunstnik [[Märt Laarman]] Jakobsoni originaalklotsidelt trükitud puugravüüridest koostatud mapiga "Eduard Magnus Jakobson : puulõikeid esimese eesti kunstpildilõikaja säilinud loomingust tema sajandal sünniaastal".<ref name=":0">Mai Levin. Esimesest eesti kunstpildilõikajast originaalestambi taassünnini. Näituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015</ref> ==Viited==

Eduard Magnus Jakobson: erinevus redaktsioonide vahel