Peptiidid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Peptiidid''' on [[molekul]]id, mis koosnevad ridamisi [[peptiidside]]metega üksteise külge aheldatud [[aminohape]]test. Mõistet "peptiid" kasutatakse enamasti lühikeste, 2–10 aminohappest koosnevate ahelate kohta. Pikemaid peptiide nimetatakse [[polüpeptiid]]ideks. Tähtsamad polüpeptiidid on [[valk|valgud]], mis on kõikide elusorganismide ja [[viirus]]te asendamatud koostisosad.

 

 

===Ajalugu===

Aastal 1953 sünteesiti [[oksütotsiin]], esimene polüpeptiidne hormoon. 1963. aastal arendas [[Robert Bruce Merrifield]] uue sünteesimeetodi tahkel kandjal, mis tegi sünteesi palju kiiremaks ja võimaldas vältida töömahukaid protseduure(eriti ekstraheerimist ja solventide destilleerimist iga etapi järel). Selle meetodi kasutamise tulemusena olid loodud esimesed süntesaatorid. Polüpeptiidide süntees võimaldab toota sünteetilist [[insuliin]]i ja mõningaid fermente.<ref name="Якубке,Эшкайт" />

 

See on keemilise sideme liik, mis tekib ühe aminohappe α-[[aminorühm]]a ja teise happe

[[karboksüülrühm]]a vahelise [[kondensatsioonireaktsioon|kondensatsiooni]] tulemusena. [[Peptiidside]] on väga tugev ja tavatingimustes iseeneslikult ei katke. Peptiidsideme abil toimub valkude esmase struktuuri teke. Tänu lämmastiku aatomi π-[[elektron]]ide, [[süsinik]]u- ja [[hapnik]]uaatomi konjugatsioonile omab ta osaliselt kaksiksideme omadusi:

See väljendub sidemepikkuse vähenemises kuni 1,33 [[Å]] võrreldes C-N üksiksidemega:

Kontsentreeritud hapete ja aluste mõjul toimub peptiidsideme [[hüdrolüüs]], mille tulemusena saadakse vabad aminohapped.<ref name="Краткая Химическая Энциклопедия2" />