Friedrich Robert Faehlmann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
väiksemad tähelepanekud |
PResümee puudub |
||
13. rida:
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati [[1838]] [[Õpetatud Eesti Selts]], 1843–1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "[[Mein Streit mit Nolcken]]" [[1842]], eesti keeles [[Postimees|Postimehes]] [[1899]]) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.
Faehlmann oli üks Eesti [[eepos]]e mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast, ÕES-is [[1839]], eesti keeles [[1915]]) visandas ta eesti [[kohamuistend]]itest lähtudes suure osa "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoja]]" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]].
1840–1852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa [[saksa keel|saksakeelset]] kunstmuistendit ("[[Loomine (Faehlmanni muistend)|Loomine]]", "[[Vanemuise laul]]", "[[Koit ja Hämarik]]" jt.; eesti keeles [[1866]], 3. trükk [[1986]]), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "[[Emajõe sünd|Emajõe sünnis]]" ja "[[Keelte keetmine|Keelte keetmises]]") ning [[soome mütoloogia]] ("[[Kalevala]]", [[Kristfrid Ganander]]i "Mythologia Fennica") ja [[antiikmütoloogia]] eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi [[eesti rahvaluule]] vastu ja mõjutasid viljastavalt nii [[eesti kirjandus]]t kui ka kujutavat kunsti.
| |||