Ahja jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

| vasakud_lisajõed = [[Hilba jõgi]], [[Leevi jõgi]], [[Akste oja]], [[Kuriku oja]], [[Valgupera oja]], [[Hurmi oja]], [[Ihamaru oja]], [[Loko oja]], [[Märdoja]], [[Kuuksaare oja]]

}}

'''Ahja jõgi''' on [[Emajõgi|Emajõe]] suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102,1 km, [[valgla]] 1074,3 km², [[langus]] 87 m.

 

Jõgi algab [[Erastvere järv]]est ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Emajõe suubumist [[Peipsi]]sse. Väljavool järve kirdeotsast kirde suunas on väikese ja kuival aastaajal üsna veevaese kraavikese moodi. Rohked kaldaallikad ja 2 km allavoolu suubuv [[Valgepera oja]] parandavad oluliselt veevarustust. 5 km alguspunktist on jõgi juba nii veerikas ja piisava langusega (3,8 m/km), et seal asus väike [[Vedela vesiveski]].<ref name="khiir" /> Kokku on jõel olnud 13 vesiveskit, peamiselt ülem- ja keskjooksul. Enamus praegu ei tööta ja mitmed on täiesti hävinenud.<ref name="fedDu" /> Ahja jõgi on [[alamjooks]]ul laevatatav, [[keskjooks]]ul paiknevad [[Saesaare veehoidla]] ja [[Saesaare hüdroelektrijaam]].

 

Ahja jõgi on Eesti üks maalilisimaid. Jõe ülemjooksul asub [[Tilleoru maastikukaitseala]] (1,9 km²), [[Tille veski]]st [[Möksi veski]]ni (3 km). Tille veski asub pisut ülesvoolu Tartu-Võru vana maantee ehk praeguse Postitee <ref name="5T1Ut" /> maanteesillast. Jõgi on järskude nõlvadega ürgoru kallaste vahel soisel allikarikkal lammil ning moodustab käände ja silmuseid. Tilleorus on 4,5 km matkarada: liigirikas jõelamm, kaitsealune tammepuu, kopratamm, ürgmets, mitmeharuline ristimänd ja [[Merioone allikas]]. Allikas voolab välja punasest liivakiviseinast, mis ei ole vahetult jõe kaldal nagu allavoolu asuvad paljandid. Allika omapärane nimi tuleneb uskumusest, et rohke veevoolu põhjus on allika ühendus merega. <ref name="PImqV" />

 

Keskjooksul asub [[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]] (10,4 km²), mis ulatub 18 km pikkuselt piki jõge [[Koorvere]]st kuni [[Valgesoo küla]] (Otteni) veskini ja on kaitse all juba alates 1957. aastast.

 

 

[[Ürgorg|Ürgorus]] [[Paljandumine|paljanduvad]] [[Valgemetsa]]s, [[Kiidjärve]]l ja [[Taevaskoja]]s järskude seintena 12–20 m kõrgused [[Devoni liivakivi|Devoni punase liivakivi]] kaljud (värvuselt valkjashallist lillakaspruunini, enamasti viirgudena), mida nimetatakse taevaskodadeks, paedeks või kaljudeks ([[Võhandu]] jõel nimetatakse liivakivipaljandeid ka müürideks ning seal on nad ühtlaselt 'liivakarva').Tuntumad on [[Suur Taevaskoda]] (24 m) ja [[Väike Taevaskoda]] (10 m). Tegelikult on mitmed paed Väiksest Taevaskojast kõrgemad: [[Kivipalu mägi]] (16 m), [[Oosemägi]] (15 m), [[Sõnajala mägi]] (14 m), [[Laaritsamägi]] (13 m).<ref name="6iRKu" />

 

 

 

Saesaare paisu osas algatati 2013 keskkonnauuringud,et selgitada, kas rajada kaladele pääs tammist mööda või taastada kunagine kärestik.<ref name="OFWHE" /><ref name="dv5tO" /><ref name="mjbcC" /> Kärestiku taastamisega jääks vaadeldavaks praegu vee all olevad paljandite alaosad, kuid kaoks kaunis ja unikaalne metsajärv.<ref name="o1qqI" />

 

== Ajalugu ==

===Ürgoru ja jõesängi kujunemine===

Ahja jõe ürgorg uuristus devoni ajastu liivakivisse. Devoni ajastu kestis kokku 57 miljonit aastat (algas 416 ja lõppes 359 miljonit aastat tagasi)<ref name="aL43a" /> Sel ajal kihiliselt settinud liivad paljanduvad Ahja jõe ürgorus taevaskodadena. Liivakivi värvirikkuse annab kvarts, vilk, päevakivi, ilmeniit, granaat ja tsirkoon ning punakad, lillad ja hallid savid.<ref name="iSktX" /> Ürgoru reljeefi viimased suuremad muudatused toimusid umbes 15 tuhat aastat tagasi, kui jääajast aluspõhja katteks moreen ning mitmesugused rahnud maha jäid.

 

 

===Saesaare kärestik===

Saesaare kärestik oli Eesti lauskmaajõgede seas erandlik ja kaunis, nii pikka kärestikulist lõiku Põhja-Eesti paekallastes ei ole. Saesaare kärestik oli umbes 200 m pikkune ja kuni 30 m lai, voolukiirus 3 m sekundis. Oli ka saareke, 20 m pikk ja 10 m lai ning vanade kõrgete kuuskede asupaik.<ref name="tol6L" /> Kärestiku ilme oli igal suvel pisut erinev, sest voolav vesi ja kevadine jääminek liigutasid kõike peale suurimate rändrahnude. [[Eerik Kumari|E. Kumari]] kirjutab, et vesi oli enamasti vaid põlvini, kuid Savimäe-poolses voolurennis püsti jääda päris raske, sest vool oli kiire. (Umbes sama võib praegugi täheldada Koorvere veski tammist jäänud väikese kärestiku ületamise puhul – kui vesi on üle põlve, peab hoolega jala-alust valima, et mitte tasakaalu kaotada.)

 

 

Jõe kunagisest ilmest saab pisut aimu, kui paisust allapoole jõele vaadata. Lühike lõik suubub elektrijaama kanalisse enne Väikese Taevaskoja eelset silda.

 

Saesaare kärestiku taastamist on mõnede survegruppide poolt korduvalt soovitud ja arutatud, kuid kulukaks ja raskestiteostatavaks peetud, kuna taastada tuleks kilomeetreid jõesängi ja tammi muldkehasse lükatud kivid uuesti kärestikuks kujundada. 2016. aastal jõuti ametliku keskkonnamõjude hindamiseni.<ref name="kH9h2" /><ref name="bwvDT" /> Kohalik kogukond on välja toonud, et sotsiaalmajanduslik aspekt jäeti keskkonnamõjude hindamisel arvestamata, samuti 50 aastaga muutunud tingimused kallastel (...KMHs on näiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja jõe ülemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas säilitada veetaset jões.). Samuti on [[Kiidjärve vesiveski]] tammi lammutamise järel kaldad ja paed (nt. [[Kalmer Tennossaar|Kalmer Tennossaare]] kodu all) võssa kasvamas ning kardetakse, et palju suuremat ala Saesaare tammist ülesvoolu ei suudeta hooldada.<ref name="0iv4C" /> <ref name="dzPBf" /> Kiidjärvel on nüüd kuivemal ajal pea võimatu kanuumatku teha.

 

===Korralagedus Saesaarest allavoolu===

Seniste ümberkaudsete elanike mõtestatud hoidlik majandamine Ahja jõe ürgorus lõppes Tartu-Petseri raudtee valmimisega 1931. aastal.

 

[[Pilt:Ahja jõgi, Läänistel, 2008.jpg|pisi|Ahja jõgi [[Lääniste]]l 2008. aastal]]

=== Taimestik ===

Ahja jões on leitud 34 liiki [[soontaim]]i ([[allikmailane]], [[sale tarn]], [[soo-lõosilm]], [[jõgi-särjesilm]], [[vegetatiivne jõgitakjas]], [[päideroog]] jne), [[samblad|samblaid]] ([[vesisammal]], [[kallas-tömpkaanik]]) ja palju liike [[vetikad|vetikaid]].

 

 

===Veematkad===

Ahja jõgi on populaarne veematkade paik. Kulgetakse peamiselt kanuude ja kummipaatidega. Koorvere-Kiidjärve lõigul korraldati ka Eesti esimesed kanuumatkad. Seiklusmatkaklubi "[[Toonus Pluss]]" (Toomas Uibo) oli esimene, kes 1992. aastal Eestis uudse tegevusega alustas.<ref name="S8pNS" />