|
[[Fail:Map Ciudades Antiguas Asia Menor.svg|pisi|Antiik-Ioonia kaart]]
'''Joonia koolkondakoolkond''' arvatakseon [[läänekoolkkond filosoofia]]loodusfilosoofidest, vanimasse ajajärku kuuluvad loodusfilosoofid, kes tegutsesid Väike-AasiaAasias kreeka[[Joonia]] linnadespiirkonnas [[Mileetos]]es ja [[Ephesos]]es 6. ja 5. sajandil eKr. NadEesmärk püüdsidoli selgitada maailma ning selle nähtuste olemust, kasutasidmilleks sellekskasutati ratsionaalseid meetodeid ning tõstatasidtõstatati filosoofiakesksedfilosoofiakeskseid probleemidprobleeme. Muinas-joonia filosoofiat iseloomustab põhiliselt maailma ja tema nähtuste seletamine, kusjuuresKusjuures kõik [[filosoof]]<nowiki/>id olid huvitatud millest maailm võib tekkinud olla. Sooviti leida maailma algaine. Joonia koolkonna filosoofia on oma sisult [[loodusfilosoofia]].<ref name=":0" /> LeiabJoonia koolkonna filosoofi abil leiab aset üleminek müüdiltmaailma tõlgendamise viis müüdipõhiselt logosele ehk mütoloogilis-religioossed maailmatõlgendused asendusid üha enam filosoofilisteaduslike ja ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus vähehaaval, paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud märgatavad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Christoph Delius, Matthias Gatzemeier, Deniz Sertcan, Kathleen Wünscher|pealkiri=Filosoofia ajalugu. Antiikajast änapäevani|aasta=2007|koht=|kirjastus=Koolibri|lehekülg=6|isbn=978-9985-0-1808-8}}</ref>
EelklassikaliseEelklassikaline kreeka filosoofia jaotatakse [[Koolkond|koolkonniti]], tuntumad on peale Joonia koolkonna on [[Pütagoreism|pütaagorlased]], [[Elea koolkond|eleaadid]], [[Atomistika|atomistid]] ja [[sofistid]]. Mõned Joonia koolkonna liikmed kuulusid [[Mileetose koolkond]]a. TuntumadJoonia koolkonna liikmedliikmeteks olidloetakse [[Thales|Thalest]], [[Anaximandros|Anaximandrost]], [[Anaximenes]]<nowiki/>t, [[Herakleitos|Herakleitost]], [[Xenophanes]]Hipponit, [[Anaxagoras]]<nowiki/>t, [[Archelaos (filosoof)|ArchelaosArchelaost]] ja [[Diogenes Apolloniast|Diogenest Apolloniast]] <ref name=":3" /><ref name="a5M40" /> Kuigi Joonia oli nende filosoofide tegevuskeskus, erinesid nad oma vaadetelt niivõrd palju, et neid ei saa pidada ühtse koolkonna esindajateks.<ref name="6TrMp" /> Mõned autorid samastavad Mileetose koolkonda Joonia koolkonnaga.<ref name=":1" />
== Teooriad ==
<nowiki/>Kokkuvõtlikult juurdles Muinas-joonia filosoofia maailma loomuse ja algupära üle. <ref name=":1" /> Varased joonia filosoofid võtsid maailma vaatlemise osa kõrvalseisja positsiooni. Nad väitsid, et kosmos toimib omaenda printsiipide (''physis'') alusel, mis eksisteerivad sõltumata inimeste tavadest ja traditsioonidest (''nomos''). Kosmose eraldamine inimhingest (psyche) võimaldas neil eelsokraatilistel filosoofidel arutleda kosmose tõelise olemuse üle ning pakkuda välja uusi maailma nägemise viise, mis erinesid varasemast mütoloogilisest maailmapildist. Vanakreeka mõttetargad pöörasid tähelepanu sellele, et maailm on mitmekesine, kuis seejuures ühtne ning seaduspärane. Sellest tekkis küsimus, kas paljususe taga peitub ühine alus, millest kõik asjad, kaasa arvatud jumalad, tekivad ja milleks kõik tagasi pöördub? Maailmapilt lähtub algaine igikestvusest ja hingestatusest. Füüsikaline on võrdne veel eetilisega. Nad seletasid maailma tekkimist ja koostist, erinevaid loosusnähtusiloodusnähtusi ja inimest maailmakõiksuse algega, otsides põhjendusi matemaatika, astronoomia, bioloogia ja meteoroloogia vallast. Maailmapilt lähtub algaine loodamatusest, igikestvusest ja hingestatusest. Füüsikaline on võrdne veel eetilisega. Maailmakäsitlus on dialektiline: nii alge kui kogu kõiksus on lakkamatus muutumises. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Ene Grauberg, Kiira Kivinurk|pealkiri=Maailm tõde vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku|aasta=1991|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=13|isbn=5-440-01259-1}}</ref ><nowiki/> ▼
Joonia koolkonna filosoofia oli julgelt spekulatiivne kosmoloogia ning veendumus, et mõistuspärane seletus peab algama ühe ürgaine tuvastamisest, mille näiteks Thales samastas veega ehk vedela substantsiga. Sama mõtet kohtab ka [[Babüloonia]] [[müüt]]<nowiki/>ides. Anaximandros leidis, et ürgainet ei saa määratleda, Anaximenese kohaselt aga on see õhk.
▲Kokkuvõtlikult juurdles Muinas-joonia filosoofia maailma loomuse ja algupära üle. <ref name=":1" /> Varased joonia filosoofid võtsid maailma vaatlemise osa kõrvalseisja positsiooni. Nad väitsid, et kosmos toimib omaenda printsiipide (''physis'') alusel, mis eksisteerivad sõltumata inimeste tavadest ja traditsioonidest (''nomos''). Kosmose eraldamine inimhingest (psyche) võimaldas neil eelsokraatilistel filosoofidel arutleda kosmose tõelise olemuse üle ning pakkuda välja uusi maailma nägemise viise, mis erinesid varasemast mütoloogilisest maailmapildist. Vanakreeka mõttetargad pöörasid tähelepanu sellele, et maailm on mitmekesine, kuis seejuures ühtne ning seaduspärane. Sellest tekkis küsimus, kas paljususe taga peitub ühine alus, millest kõik asjad, kaasa arvatud jumalad, tekivad ja milleks kõik tagasi pöördub? Nad seletasid maailma tekkimist ja koostist, erinevaid loosusnähtusi ja inimest maailmakõiksuse algega, otsides põhjendusi matemaatika, astronoomia, bioloogia ja meteoroloogia vallast. Maailmapilt lähtub algaine loodamatusest, igikestvusest ja hingestatusest. Füüsikaline on võrdne veel eetilisega. Maailmakäsitlus on dialektiline: nii alge kui kogu kõiksus on lakkamatus muutumises. <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=Ene Grauberg, Kiira Kivinurk|pealkiri=Maailm tõde vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku|aasta=1991|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=13|isbn=5-440-01259-1}}</ref>
Püüti mõista maailma oma mõistusega, otsimata abi religioonist, [[Ilmutus|ilmutu]]<nowiki/>stest, kõrgema võimu tahtest või traditsioonist. Samal ajal õpetasid nad teisigi enese mõistust kasutama ning kõiges, kaasa arvatud oma õpetajates kõhklema. Nad olid esimesed õpetajad, kes ei püüdnud edasi anda mitte fikseeritud teadmiste kogumit, vaid julgustasid õppijaid väitlema, vastu vaidlema ning omapoolseid ideid väljapakkuma. <ref name="D1TWE" />
== Võimalikud mõjutajad ==
Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, mis viisid aristokraatliku riigikorra kriisini ja uute valmitsusvormide tekkimiseni - türannia, demokraatia. Rauast töövahendite levimine tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse, orjaturgude ja seadusandluse tekke. Toimus ühiskonna kihistumine, linnriikide kindlustumine, Kreeka asustusalade levimine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere rannikule ja mujale. Aeglaselt muutuv ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest, mistõttu kujunes vajadus uue maailma- ja inimkäsitluse järele. <ref name=":5" />Ajaloolased ei ole jõudnud kokkuleppele, kas varased Vana-Kreeka filosoofid olid tõenäoliselt varasematest tsivilisatsioonidest mõjutatud., Peamistekspeamisteks arvatakse olevat Babülooniat ja Egiptust.<ref name=":4" />
=== Babüloonia ===
=== Egiptus ===
Egiptlased olid tuntud oma aritmeetiliste teadmiste poolest. On võimalik, et Thales tõi oma Egiptuse reisilt kaasa geomeetriaalased teadmed. Geomeetriliste seaduspäraste uurimine toetas Thalese ideed, et maailmas on kõik elemendid omavahel reeglipärases sõltuvuses. [[Fail:Forsokrat 1.JPG|pisi|590x590px|Eelsokraatilised filosoofid]]
== Jagunemine ==
* [[Mileetose koolkond]]
** [[Anaximenes]]
* [[Herakleitos]]
* AnaksagorasAnaxagoras
* [[Archelaos (filosoof)|Arkhelaos]]
* [[Diogenes]]
Mõnede autorite kohaselt peetakse Thalest kõige esimeseks lääne filosoofiks. Esimeseks on pakutud nii [[Parmenides]]<nowiki/>t, [[Pythagoras]]<nowiki/>t kui ka [[Sokrates]]<nowiki/>t. Varasemalt on kreeklased seletanud Maa päritolu ja loodust läbi antropomorfsete jumalate ja kangelaste. Ilmingud nagu äike ja maavärinad olid jumalate poolt põhjustatud. Seevastu püüdis Thales leida naturalistlikke seletusi maailmast, mitte viidates [[Üleloomulikkus|üleloomulik]]<nowiki/>ele jõududele.
Ta selgitas näiteks maavärinaid selliselt, et Maa hõljub vee kohal ning maavärin tekib siis, kui lained õõtsuvad vastu maad. Thalese väitis oma kosmoloogilises doktriinis, et maailm pärineb veest. AristoteleseThales tõlgendustetugines kohaseltselle onväite puhul bioloogiale: kõik elav vajab oma olemasoluks vett. Aristoteles tõlgendas seda nii, et vesi see [[kätkeb endas elujõudu ning on tarvilik kõigele elavale olles seeläbi substants]], millest on tekkinud kõik muu. Thalese väitesteooria peitubpõhjendusest filosoofiaei põhiküsimussaa substantsistaga ehktuletada olemusest.väidet, Millisedet onkõik maailma peamisedelemendid toimemehhanismid?on Püüettuletatud määratledaveest. substantsiPigem jaon [[Olemine|eksistents]]<nowiki/>ivesi kujunebkõige hiljemoleva väljaolemasoluks [[metafüüsika]]vajalik tingimus.<ref name=":0" />
Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda. Kuid väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Eelnevast põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle.<ref name=":0" /> Lisaks tundub, et tema mõtisklus kaasab loodusreligiooni elemente, kuna tema tõlgenduste kohaselt pidi aine ise olema elav või isegi hingestatud.<ref name=":0" /> Thalese kohaselt oli isegi magnetil hing, kuna ta tõmbas rauda külge. Thalese looduseuurimine ja filosoofia olid primitiivsed, ent nad olid tõukejõuks edasistele filosoofidele.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Teodor Künnapas|pealkiri=Suuried mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=25-26|isbn=5-460-00023-8}}</ref>
Thalese mõtisklus kaasab loodusreligiooni elemente, kuna tema tõlgenduste kohaselt pidi aine ise olema elav või isegi hingestatud.<ref name=":0" /> Thalese kohaselt oli isegi magnetil hing, kuna ta tõmbas rauda külge. Thalese väites peitub filosoofia põhiküsimus substantsist ehk olemusest. Millised on maailma peamised toimemehhanismid? Püüet määratleda substantsi ja [[Olemine|eksistents]]<nowiki/>i kujuneb hiljem välja [[metafüüsika]]. Thalese looduseuurimine ja filosoofia olid primitiivsed, ent nad olid tõukejõuks edasistele filosoofidele.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Teodor Künnapas|pealkiri=Suuried mõtlejad. Põhijooni filosoofia ajaloost|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Olion|lehekülg=25-26|isbn=5-460-00023-8}}</ref> [[Fail:Miletus agora.jpg|pisi|Mileetose agoraa: selles kohas võisid õpetada [[Thales]], [[Anaximandros|Anaximendros]] ja [[Anaximenes]]. <ref name="aECCg" />]]
Aristoteles leidis, et Thalesi juhtis mõttest veest kui alusest ja algest kujutelm vees kätkevast elujõust ja vee tarvilikkusest kõigele elavale. Hegel aga pööras tähelepanu sellele, et Tahales on algeks valinud vormitu nähtuse
[[Fail:Miletus agora.jpg|pisi|Mileetose agoraa: selles kohas võisid õpetada [[Thales]], [[Anaximandros|Anaximendros]] ja [[Anaximenes]]. <ref name="aECCg" />]]
=== Anaximandros ===
Anaximandros oli arvatavasti Thalese õpilane, kes jätkas Thalese kosmoloogilis arutlusikosmoloogilisarutlusi süvendatul kujul ning jõudis abstraktsete üldistusteni.<ref name=":5" /> Tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi, geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema esimesed selleteemalised proosakirjutised teevad temast Vana-Kreeka esimese proosakirjaniku.<ref name=":4" />
Anaximandrose mõtisklused koonduvad maailma kujundava algaine lähemasse määratlusse. Anaximandros arvas, et kõik pärineb ühest algelemenidist, kuid mitte veest nagu arvas Thales. AnaximandrosAnaximandrose ütlesargument, etmis algelementtõestas, peabet olemaalgaineks lõpmatu,ei igiliikuv,saa elavolla javesi igavene.ega Temamingi kohaseltmuu ürgainemeile [[Ürgalge|arche]]tuntud eiaine, samastuoli: ühegikui nähtavaüks eganendest tuntudoleks ainegaprimaarne, seesiis onta meeleliseltvallutaks tajumatuteised. SelleAristotelese tunnusekstõlgenduste onkohaselt piiramatusoli võiAnaximandros lõputusväitnud, ([[apeiron]])et -need piiramatutuntud ürgaineelemendid mass,on millestüksteisega kõikopositsioonis. tekibÕhk jaon millessekülm, kõikvesi hävidesniiske, hajub.tuli Samutikuum väitis- ta,kui etükski ürgaineneist peaboleks ümbritsemalõputu, kõikiei maailmu.oleks Anaximandrosseda väitis,praeguseks etteised meieelemendid. maailmSeetõttu onpeab vaidprimaarne ükselement paljudekosmilises võitluses olema seastneutraalne.
Anaximandrose kohaselt peab algelement olema lõpmatu, igiliikuv, elav ja igavene. Tema kohaselt ürgaine [[Ürgalge|arche]] ei samastu ühegi nähtava ega tuntud ainega, see on meeleliselt tajumatu ning määratlematu (''aoriston''). Selle tunnuseks on piiramatus või lõputus ([[apeiron]]) - piiramatu ürgaine mass, millest kõik tekib ja millesse kõik hävides hajub. Ürgainest eralduvad kõik need ained, mis moodustavad antud maailma. Samuti väitis ta, et ürgaine peab ümbritsema kõiki maailmu. Anaximandrose kohaselt on meie maailm vaid üks paljude seast.
Anaximandrose kohaselt on lõputu ürgaine määratlematu ehk [[aoriston]]. See ürgaine on ise alati liikuvuses ning temast eralduvad kõik need ained, mis moodustavad antud maailma. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised. Aristotelese tõlgenduste kohaselt oli Anaximandros väitnud, et need tuntud elemendid on üksteisega opositsioonis. Õhk on külm, vesi niiske, tuli kuum; „kui ükski neist oleks lõputu, ei oleks seda praeguseks teised elemendid.“ Seetõttu peab primaarne element selles kosmilises võitluses olema neutraalne.
Esmalt eraldusid ürgainest soojus ja külmus, mille vastastikusest toimest tekkis niiskus ja teised ained. Viimased asetusid raskuse printiibil: kõige keskele asetus maa kui raskeima aine kandja, mida algselt kandis veekiht. Seejärel soojuse mõjul vesi auras, mille läbi tekkis kuiv veepind. Maa, mida kujutleti silindrilise kehana, oli ümbritsetud kergemaist ainekihtidest, õhust ja tulest. Viimaste ümber moodustusd taevakehad, mis asusid pöörlema ümber maa. Aegamisi kuivava maa niiskusest sündisid teised elavad olendid - loomad ja inimene. Inimene olevat alguses veeloom, kes ajaga kohandus elama maismaal. Mõnede allikate kohaselt väitis Anaximandros, et inimene arenes kuni täiskasvanuks saamiseni suures kalas, sündis täisealisena ning asus elama maismaale. Olemasolevad maailmad pole Anaximandrose järgi mitte loodud, vaid arenenud.
|
