'''Kunstiühing Pallas''' on aastatel [[1918]]–[[1940]] ja [[1943]]–[[1944]] tegutsenud, [[1988]]. aastal taasasutatud kunstiühing [[Tartu]]s (1988. aastast kuni [[1999]]. aastani kandis see nime '''Tartu Kunstiühing''').
Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.<ref name="EE"/> Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid [[Konrad Mägi]], [[Aleksander Tassa]], [[Marie Reisik]], Auguste Pärn, Alma Koskel (Johanson), Johannes Einsild, Klara (Claire) Holst, Voldemar Kangro-Pool, Mart Pukits ja [[Ado Vabbe]]<ref>Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. lkLk 173 </ref>. Põhikirjale kirjutati alla [[21. jaanuar]]il 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.<ref name="Sirp, 2003" /> Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.<ref name="Sirp, 2003" /> Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada Pallase[[Pallas nime(kunstikool)|Kunstiühingu kandvaPallas kunstikooli]], millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson (Koskel) ja Marie Reisik. Peale seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.<ref>Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367</ref> PallasÜhingu kunstikogu pani aluse 1940. aastal loodud [[Tartu KunstimuuseumileKunstimuuseum]]ile ja selle kogudele. 1988. aastal asutas Pallasühing maalistuudio ([[Konrad MäeMägi Ateljee]]), mis toimis 2012. aastani ühingu osana.
