Joonia koolkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tõstsin Thalese, Anaximandrose, Anaximenese Mileetose koolkonna artikklist Joonia koolkonda |
Lisasin fotod, "Vaata ka" |
||
1. rida:
[[Fail:Map Ciudades Antiguas Asia Menor.svg|pisi|Antiik-Ioonia kaart]]
'''Joonia koolkond''' oli tinglik nimetus 6.- 5. sajandil [[Joonia]]s tegutsenud Kreeka filosoofide kohta.
Tuntumad koolkonna liikmed olid [[Thales]], [[Anaximandros]], [[Anaximenes]], [[Herakleitos]], [[Xenophanes]], [[Anaxagoras]], [[Archelaos (filosoof)|Archelaos]] ja [[Diogenes Apolloniast]]
== Koolkonna liikmed ==
7. rida ⟶ 8. rida:
=== Thales ===
Thalest peetakse kõige esimeseks lääne filosoofiks. Enne teda kreeklased seletasid päritolu ja loodust läbi antropomorfsete jumalate ja kangelaste. Ilmingud nagu äike ja maavärinad olid jumalate poolt põhjustatud. Seevastu püüdis Thales leida naturalistlikke seletusi maailmast, mitte viidates [[Üleloomulikkus|üleloomulik]]<nowiki/>ele jõududele. Ta selgitas maavärinaid selliselt, et Maa hõljub vee kohal ning maavärin tekib siis, kui lained õõtsuvad vastu maad. Thalese kõige kuulsam usk oli tema kosmoloogilises doktriinis, milles leiti, et maailm pärineb veest. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks vett. Aristotelese tõlgenduste kohaselt on vesi see [[substants]], millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda. Kuid väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Eelnevast põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Elmar Salumaa|pealkiri=Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia.|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=EELK Konistooriumi Kirjastus- ja Infoosakond|lehekülg=13}}</ref>
[[Fail:Miletus agora.jpg|pisi|Mileetose agoraa: selles kohas võisid õpetada [[Thales]], [[Anaximandros|Anaximendros]] ja [[Anaximenes]]. <ref>{{Raamatuviide|autor=Edmund Jacoby|pealkiri=50 klassikut. Filoaoofid. Mõtlejaid antiigist tänapäevani|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=TEA kirjastus|lehekülg=14}}</ref>]]
=== Anaximandros ===
15. rida ⟶ 17. rida:
=== Anaximenes ===
Anaximenes on tõenäoliselt Anaximandrose õpilane. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. See on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks.<ref name=":0" />
[[Fail:Celsus-Bibliothek.jpg|pisi|Ephesos, [[Herakleitos]]<nowiki/>e kodulinn, oli tähtsuselt teine linn Joonias. Pildil on Roomaaegne [[Celsuse raamatukogu|Celsuse ehk Ephesose raamatukogu]].]]
=== Herakleitos ===
26. rida ⟶ 29. rida:
Herakleitosele on vastu oponeerinud [[Parmenides]]. Nimelt oli Herakleitos väitnud, et kõik voolab, kõik on millekski saamas, mitte miski ei ole. Parmenides kuuulutas selle loogiliselt vääraks, sest olev on, mitte ei saa, sest kui ta saaks – tekiks või häviks – siis ta peaks saama eimillestki ja saama millekski, mis on (alles) eimiski. Eimiskit aga ei ole.<ref name=":3" />
== Vaata ka ==
* [[Kosmogoonia]]
* [[Monism]]
== Viited ==
| |||