Joonia koolkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Tõstsin Thalese, Anaximandrose, Anaximenese Mileetose koolkonna artikklist Joonia koolkonda |
||
1. rida:
'''Joonia koolkond''' oli tinglik nimetus 6.-5. sajandil [[Joonia]]s tegutsenud Kreeka filosoofide kohta.
Tuntumad koolkonna liikmed olid [[Thales]], [[Anaximandros]], [[Anaximenes]], [[Herakleitos]], [[Xenophanes]], [[Anaxagoras]], [[Archelaos (filosoof)|Archelaos]] ja [[Diogenes Apolloniast]].<ref>American International Encyclopedia, J.J. Little Co., New York 1954, Vol VIII</ref> Kuigi Joonia oli nende filosoofide tegevuskeskus, erinesid nad oma vaadetelt niivõrd palju, et neid ei saa pidada ühtse koolkonna esindajateks.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Ionian-school Ionian school]</ref> Mõned Joonia koolkonna liikmed kuulusid [[Mileetose koolkond]]a.
== Koolkonna liikmed ==
=== Thales ===
Thalest peetakse kõige esimeseks lääne filosoofiks. Enne teda kreeklased seletasid päritolu ja loodust läbi antropomorfsete jumalate ja kangelaste. Ilmingud nagu äike ja maavärinad olid jumalate poolt põhjustatud. Seevastu püüdis Thales leida naturalistlikke seletusi maailmast, mitte viidates [[Üleloomulikkus|üleloomulik]]<nowiki/>ele jõududele. Ta selgitas maavärinaid selliselt, et Maa hõljub vee kohal ning maavärin tekib siis, kui lained õõtsuvad vastu maad. Thalese kõige kuulsam usk oli tema kosmoloogilises doktriinis, milles leiti, et maailm pärineb veest. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks vett. Aristotelese tõlgenduste kohaselt on vesi see [[substants]], millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda. Kuid väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Eelnevast põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Elmar Salumaa|pealkiri=Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia.|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=EELK Konistooriumi Kirjastus- ja Infoosakond|lehekülg=13}}</ref>
=== Anaximandros ===
Anaximandros oli Thalese õpilane, kes kirjutas kosmoloogilisi arutelusi, kuid neid on on vähe säilunud. Tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest". Anaximandros arvas, et kõik pärineb ühest algelemenidist, kuid mitte veest nagu arvas Thales. Anaximandros ütles, et algelement peab olema lõpmatu ja igavene. Seega ei saa sellel olla tavaliste ainete omadusi. Selle põhitununseks on piiramatus või lõputus -aperion- ürgaine, millest kõik tekib ja millesse kõik hajub. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt oli Anaximandros väitnud, et need tuntud elemendid on üksteisega opositsioonis. Õhk on külm, vesi niiske, tuli kuum; „kui ükski neist oleks lõputu, ei oleks seda praeguseks teised elemendid.“ Seetõttu peab primaarne element selles kosmilises võitluses olema neutraalne.
Olemasolevad maailmad pole Anaximandrose järgi mitte loodud, vaid arenenud. Nii on toimunud areng ka loomariigis. Ürgainest eraldunud ainetest kõige raskemat kandis maa, mis asetus kõige keskele; maad kattis esmalt veekiht, mis soojuse mõjul auras ning tekkis kuiv maapind. Aegamisi kuivava maa niiskusest olla sündinud elusolendid; inimene nagu loomadki olevat tekkinud kalataolistest olenditest. Maa ise oli ümbritsetud kergemaist ainekihtidest—õhust ja tulest, millest omakorda moodustusid taevakehad ja asusid ringlema ümber Maa.<ref name=":0" />
=== Anaximenes ===
Anaximenes on tõenäoliselt Anaximandrose õpilane. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. See on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks.<ref name=":0" />
=== Herakleitos ===
| |||