Metsmesindus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Ajalooliselt kujutab metsmesindus endast üleminekuvormi [[meejaht|meejahilt]] [[tarumesindus]]ele.
 
Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud ''mesipuudeks'' või ''tarupuudeks''. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk|peremärgiga]].
 
Eestis hakkas metsmesindus aeglaselt asenduma kodumesindusega [[16. sajand]]il<ref>[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeedia_(1932%E2%80%931937)/Eesti_etnograafia Eesti etnograafia] Eesti Entsüklopeedia, 2. köide. Tartu, Loodus, 1933.</ref>, kadudes kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka [[20. sajand]]il. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] leidis kasutusel olevaid tarupuid (''tarupettäid'') 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel.
 
==Vaata ka==