Tekstiilikunst: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kaesel (arutelu | kaastöö)
Kaesel (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
9. rida:
 
==''Art Déco'' ja modernism Euroopa tekstiilikunstis==
"Tarbekunstis hakkasid 20. sajandi algul kujunema ja kestsid 1940ndate aastateni suundumused, kus tooni andsid uuenduslikud stiilid ''[[art déco]]'' ja [[modernism]]. [[Juugend|Juugendile]] järgnenud kahe maailmasõja vahelisel ajal domineerinud ''art déco'' ja modernism toetusid oma tekkes ning arengus erinevatele ideoloogilitele allikatele. Radikaalsemate muutuste kõrval esines kunstiajaloolastelt vähem tähelepanu pälvinud, kuid järeleproovitud ja turvalisemana tundunud [[neohistoritsism]].
 
Just I maailmasõja võidumeeleoludest kantud Prantsusmaa oli sobiv paik, kus sai kujuneda juugendist veelgi toretsevam mänguline, elitaarne, tõeliselt luksuslik tarbe- ja rakenduskunsti stiil ''art déco''. Siin arenes ''art déco'' välja oma klassikalisel kujul: eklektiline, väljendusviisidelt mitmekesine, eelnevatelt stiilidelt ja kultuuridelt vorme laenanud. Stiili arengule aitasid kaasa pikaajalised käsitöötraditsioonid. 1925. aasta Pariisi maailmanäitusel valitses ''art déco''. Väljapanek tähistas sisekujunduse ajaloos kallitest materjalidest käsitööna valminud luksuskaupade prantsuse maitse haripunkti. Stiil oli levinud ja saanud populaarseks teistes riikides nii Euroopas kui Ameerikas."<ref>Pedak,E. 2008. ''Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani''. Tartu</ref>
 
==Eesti professionaalne tekstiilikunst==
18. rida:
1919–1933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal, [[Bauhaus]], kus õpetati kõiki visuaalseid kunste, millede ühendavaks jõuks oli arhitektuur, on tarbekunsti arengu üks verstapostidest. Sealsed kudumise töötoad kogusid populaarsust ja olid edukad. Eri tasanditel ja kõigest mõne geomeetrilise kujundi rütmidega [[Anni Albers|Anni Albersi]] vaipu peeti rangeilmelisteks ning tehnitsistlikeks. Neid oli aga kerge tiražeerida. Olenemata selles, et tööstuslik tootmine võimaldas kududa ka näiteks lilli või figuure, neid Bauhausi stiili viljelejate teoste hulgas ei kohta.
 
Eesti kunsti üks mitmekülgsemaid loovisikuid [[Adamson-Eric|Adamson Eric]] oli tuntud tänu oma julgusele, skeptilisusele ja autoriteetidele vastandumisele. Otseseid mõjutusi sai mees 1920-1930ndate aastate Euroopa kunstikultuuri arenguprotsessist. Bauhausi õpilaseks ta ei saanud, kuid selle kunsti esteetiline ja disainerlik printsiip mõjutas Adamsoni loomingut märgatavalt.<ref>Pedak,E. 2008. ''Eesti professionaalse tekstiilikunsti sünd ja kujunemine 1940. aastani''. Tartu</ref>
 
== Viited ==