Vikipeedia

Tupolev Tu-95: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida:
|primary user = {{PisiLipp|NSV Liit}}
|more users = {{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Ukraina}}
|produced = 1955–921955–1992
|number built = 500+
|unit cost =
19. rida:
|variants with their own articles =
}}
'''Tupolev Tu-95''' (esialgne tähistus '''Tupolev Tu-20'''; [[NATO]] koodnimetus ''Bear'') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaa[[pommitaja|pommituslennuk]], mis on tänapäevanipraeguseni [[Venemaa]] lennuväe relvastuses.
 
Tu-95 on maailma ainus relvastusse võetud ja üleüldse maailma ainus sarjana ehitatudtoodetud [[turbopropellermootor]]itega pommituslennuk. Tu-95 on ette nähtud vaenlase [[tagala]]s olevate objektide ründamiseks [[tiibrakett]]idega mistahes ajal ja ilmaga. SuurriikdeTu-95 kunagisesai vastasseisugasuurriikde on Tu-95kunagisel saanudvastasseisuajal üheks [[külm sõda|külma sõja]] sümboliks.
 
Lennukit Tu-95 ehitati aastail [[1955]]–[[1992|92]]. [[USA]] strateegiline pommituslennuk [[Boeing B-52 Stratofortress|B-52]] ja Tu-95 on ühed vähestest [[sõjalennuk]]itest, mis on riikide relvastuses olnud üle poole sajandi.▼
 
Tu-95 [[turbopropellermootor]] NK-12 on tänapäevani maailma võimsaim lennukimootor omas klassis: 15 000 hj.▼
 
Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müratase 108–112 dB). [[Müra]] ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki 4 [[mootor]]i 2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda.▼
 
Turbopropellerlennukite absoluutne [[FAI]] registreerinud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga [[Tu-114]] [[9. aprill]]il [[1960]].▼
 
▲Lennukit Tu-95 ehitati aastail [[1955]]–[[1992|92]]. [[USA]] strateegiline pommituslennuk [[Boeing B-52 Stratofortress|B-52]] ja Tu-95 on ühed vähestest [[sõjalennuk]]itest, mis on riikide relvastuses olnud üle poole sajandi.
 
▲Tu-95 [[turbopropellermootor]] NK-12 on tänapäevani maailma võimsaim lennukimootor omasoma klassis: (15 000 hj).
 
▲Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müratase 108–112 dB). [[Müra]] ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki 4nelja [[mootor]]i 2kaks tandemasetusega vastassuunas pöörlevat [[propeller]]it, mille tipud liiguvad [[helikiirus]]e lähedal või isegi ületavad seda.
 
▲Turbopropellerlennukite absoluutne [[FAI]]-s registreerinudregistreeritud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga [[Tu-114]] [[9. aprill]]il [[1960]].
 
== Väljatöötamine ==
 
[[11. juuli]]l [[1951]] andis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] välja otsusemääruse, millele järgnes sellele tuginev Nõukogude Liidu lennundustööstuse ministeeriumi ülesanne lennukikonstrueerimisbüroo juhile [[Andrei Tupolev]]ile, alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras arendustööde juhatajaks Nikolai Bazenkovi. [[15. juuli]]l asuti Sergei Jegeri juhtimisel uue lennuki nõutud tehniliste andmete eskiisprojekteerimisele.
 
Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja [[puit|puidust]] täissuuruses maketi ehitamine. [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1951 andis sõjaväe komisjonsõjaväekomisjon väljatöötatud projektile ja valminud maketile sama aasta detsembris maketile heakskiidu ja kinnituse. [[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr 156 algas kahe Tu-95 prototüübi ehitus. [[20. september|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi sealsel lennuväljal uuesti kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] Aleksei Pereljot Tu-95-ga esimese lennu.
[[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr. 156 algas kahe Tu-95 prototüübi ehitus. [[20. september|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi sealsel lennuväljal uuesti kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] Aleksei Pereljot Tu-95-ga esimese lennu.
 
Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid [[11. mai]]l [[1953]], 17. katselennu ajal purunes 3. mootorigrupi 2TV-2F 5,6-meetrise läbimõõduga tandempropellerite [[reduktor]]. Selle tagajärjel tekkinud [[tulekahju]] tõttu kukkus lennuk [[Noginsk]]i lähedal alla. Pardal viibinud 11 meeskonnaliikmest pääses 7 eluga. Hukkusid lennuki komandör, pardainsener, tüürimees ja [[vibratsioon]]i uuringuteiuuringute asjatundja.
 
Teise lennuki katseeksemplari töötati väljava peaaegu kaks aastat. Lennukile paigaldati varasema 8 mootori asemel 4 uut täiuslikumat mootorit TV-12, mis said hiljem mootorikonstrueerijate grupi juhi [[Nikolai Kuznetsov]] nimetähtede järgi uueks mootorite tähiseks NK-12. Täiustatud Tu-95 katseeksemplariga sooritas esmalennu [[16. veebruar]]il 1955 katselendur Mihhail Njuhtikov. Samal aastal pandi käima lennukite Tu-95 seeriatootmine.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tupolev_Tu-95"