Aleksandr Vladovski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida:
1904. aastal pälvis ta Peterburi Kunstide Akadeemia kaheaastase stipendiumi, mida pikendati hiljem veel üheks aastaks. See võimaldas tal aastatel 1904–1906 reisida enesetäienduse eesmärgil Venemaal ja Lääne-Euroopas. Nendel reisidel valmisid ka mitmed joonistused vanadest kirikutest ja muudest arhitektuurimälestistest, millest osa avaldati hiljem Peterburi ajakirjas [[Zodtši]] ja arhitektide-kunstnike liidu aastaraamatus.<ref>Червова, 2016, 19–20.</ref>
 
Aastatel 1906–1907 osales ta mitmetel projektikonkurssidel, kus võitis ka rahalisi auhindu. Tunnustuse pälvisid tema [[Riigiduuma]] hoone projekt, keemik [[Aleksei Šuljatšenko]] ausamba projekt ja [[Moskva vaksal|Nikolai vaksali]] ümberehituse projekt. Samal ajal projekteeris ta väljaspool pealinna mitmeid rahvuslik-romantilises stiilis elumaju ja modernistlikus stiilis ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Astrahan]]i ehitatud börsihoone ([[1906]]–[[1910]]) ja kino ([[19101909]]), mis mõlemad on säilinud tänaseni.<ref>Червова, 2016, 20.</ref>
 
Aastatel 1907–1908 töötas Vladovski [[Keisrinna Maria asutused|Keisrinna Maria asutuste]] arhitektina, kus tema peamiseks tööks kujunes Peterburis aadressile [[Väike prospekt]] 32 rajatud viiekorruseline elumaja, mida tuntakse ka tänu fassaadil asuvale laialisirutatud tiibadega tütarlapse kujule "ingliga majana".<ref>Червова, 2016, 21.</ref>
 
===Tegevus Eestis===
 
Aastatel [[1908]]–[[1920]] töötas ta [[Narva]]s [[Kreenholmi Manufaktuur]]i arhitektina. Narva perioodil olid tema suuremad teostunud projektid [[Kreenholmi Manufaktuur]]i haigla (valmis [[1913]]) ja parun von Velio [[1875]]. aastal valminud majast ümber ehitatud [[Narva Poeglaste Gümnaasium]]i hoone (valmis [[1916]]), realiseerimata jäi [[Koitjärve sanatoorium]]i projekt. 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]ini jätkas Vladovski tööd ka Venemaal, projekteerides peamiselt eramaju aadliperekondade esindajatele. Kuni enamlaste võimuhaaramiseni elas ta vaheldumisi Narvas ja Peterburis, [[1918]]. aastal asus alaliselt elama Eestisse.<ref>Червова, 2016, 22–23.</ref>
Aastatel [[1908]]–[[1920]] töötas ta [[Narva]]s [[Kreenholmi Manufaktuur]]i arhitektina. [[1930. aastad|1930. aastatel]] tegutses ta [[Tallinn]]as [[Kadrioru loss]]i arhitektina.
 
Aastatel [[1908]]–[[1920]] töötas ta [[Narva]]s [[Kreenholmi Manufaktuur]]i arhitektina. [[1930. aastad|1930. aastatel]] tegutses ta [[Tallinn]]as [[Kadrioru loss]]i arhitektina.
 
[[1936]]. aastal nimetati ta [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Sinodi arhitektiks, kelle ülesanne oli juhendada ja kavandada õigeusu sakraal- ja abihoonete ehitus- ja renoveerimistöid.<ref>"Sinodile arhitekt". – Elutõde, 19.08.1936, 7.</ref>