Aktinoidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Actinide-table.png|pisi|300x300px|Aktinoidid perioodilisustabelis.]]
'''Aktinoidideks''' nimetatakse 15 [[keemiline element|keemilist elementi]] Kõik [[Perioodilisussüsteem]]is paigutatakse nad sageli koos [[lantanoidid]]ega peatabeli alla.
== Leidumine ==
[[Fail:Gammascout pitchblende bionerd.jpg|pisi|Uraaniumi maak pitchblende ja selle radioaktiivsuse mõõtmine.]]
Looduses leidub [[uraan]]i, [[toorium]]i ja [[proaktiinium]]i, vähesel määral esineb ka [[neptuunium]]i ja [[plutoonium]]i.<ref name=":0" /> Neid elemente leidub looduses seepärast, et neil kõigil on olemas küllaltki pika [[poolestusaeg|poolestusajaga]] [[isotoop|isotoobid]]. Ülejäänud elementide poolestusajad on lühemad ning seetõttu neid stabiilselt looduses ei esine. Tooriumi saadakse põhiliselt [[monatsiit|monatsiidist]] ThO<sub>2</sub> kujul, uraani peamine allikas on mineraal [[pitchblende]] (U<sub>3</sub>O<sub>8</sub>). <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=C. E. Housecroft, A. G. Sharpe|pealkiri=Inorganic Chemistry (second edition)|aasta=2005|koht=|kirjastus=Pearson Education Limited|lehekülg=742-743, 748, 755.}}</ref> == Keemilised omadused ==
Aktinoidide [[elektronkonfiguratsioon]]i saab väljendada kujul [Rn] ''7''s<sup>2</sup>''6''d<sup>0..5</sup>''5''f<sup>1..14</sup>. Seega on neil välimisel 7s-nivool alati kaks [[elektron]]i, väljastpoolt teisel 6d-nivool võib olla null kuni viis elektroni ning väljastpoolt kolmandasse 5f-alanivoole lisandub neil järjest elektrone.<ref name=":0" />
Aktinoidid sarnanevad [[keemilised omadused|keemilistelt omadustelt]] kõige rohkem [[lantanoidid]]ele, mõlemad rühmad kuuluvad f-elementide hulka. Võrreldes lantanoididega ei ole
Esimesed seitse aktinoidi võivad käituda nii f- kui ka d-elementidena oma oksüdatsiooniastmete varieeruvuse tõttu. Alates [[kuurium]]ist on elementide oksüdatsiooniastmed sarnasemad lantanoididele. Oksüdatsiooniastmete variatsioon väheneb, sest 5f-nivoo täitumisel muutuvad aatomite elektronkofiguratsioonid stabiilsemaks ning seetõttu muutub elektronide üleminek 6d-nivoole raskemaks. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=N. S. Ahmetov|pealkiri=Anorgaaniline keemia|aasta=1974|koht=|kirjastus=Valgus|lehekülg=522-525}}</ref>
41. rida ⟶ 45. rida:
Igapäevasemas rakenduses leiab kasutust [[ameriitsium]], mis on oluline komponent [[suitsuandur|suitsuanduri]] detektorsüsteemis. Suitsuanduris on kaks pingestatud [[elektrood]]i, mille läheduses paikneb väike tükk ameriitsiumi, mis kiirgab [[α-kiirgus]]t. α-osakesed ioniseerivad õhu ning tekkinud ioonid liiguvad elektroodidele ning tekitavad konstantset voolu. Suitsuosakeste sattumisel süsteemi interakteeruvad nad ioonidega ning vool muutub. Selle tulemusena käivitubki alarm. Ameriitsiumi kasutamine on tervisele ohutu, sest kiirgumine toimub ainult mõne sentimeetri kaugusele.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
== Viited ==
{{Viited}}
{{KeemElemAktinoidid}}
| |||