|
'''Jakob Knopken''' (ka '''Jacobus Knopken''' või '''Knöpken'''; [[1470. aastad]] – pärast [[15241529]]) oli [[saksa]] päritolu vaimulik, umbes [[15201517]] – umbes [[1523]] Riia toomhärra.
Jakob Knopken oli Liivimaa esimese luterliku jutlustaja ja teoloogi [[Andreas Knopken]]i noorem vend, kes pärines, nagu vendki, [[Saksimaa]]lt [[Sonnenburg]]ist. Ta õppis koos oma vennaga [[Treptow]]' koolis, kus rektoriks oli hilisem reformaator [[Johannes Bugenhagen]] ning oli aastatel [[1508]]–[[1509]] oli ta Treptowis jutlustaja. Mõni aasta hiljem sai temast [[Riia]] [[Riia Peetri kirik|Peetri kiriku]] jutlustaja. Temast sai ka [[1520Saksa ordu]] preestervend. aasta[[1517]]. paikuaastal sai temast ka Riia toomkapiitli liige ning Riia Peetri kiriku kirikhärra. Kuna Jakob ise pidas jumalateenistusi [[Riia toomkirik]]us, siis pidi Peetri kirikus jutluseid pidama tema [[vikaar]], kelleks Jakob kutsus oma venna Andrease. [[1521]]. aasta lõpus sai ta endale uue prebendi, kuid järgmisel aastal määrati ta uuesti Peetri kiriku ülevaatajaks, sest sealne uus kirikhärra, toomhärra [[Hildebrand Lutke]], oli reisinud välismaale.
Esialgu olid Knopkeni vaated ilmselt pigem katoliiklikud, kuid venna mõjul, kes alates [[1521]]. aasta sügisest Riias uut usuõpetust jutlustama hakkas, kujunesid ka tema vaated reformaatorlikeks. Ta asus oma venda katoliiklike toomhärrade ja teiste vaimulike eest kaitsma, kuid sattus seetõttu viimaks ise surve alla ning põgenes tõenäoliselt [[1522]]. aasta II poolel Liivimaalt. Ta asus [[Wittenberg]]i, niisiis oli sunnitudta üheselt valinud luterluse. Sellest hoolimata püüdis ta oma toomhärrakohta säilitada ning kirjutas selles asjus 1523. asta lõpus palveid nii [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechtile]] kui ka [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa ordumeistrile]] [[Wolter von Plettenberg]]ile. Tema palvetel polnud siiski mõju ning [[1524]]. aastal Riiaasus toomkapiitlistta lahkumaõppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. Ta[[1529]]. aastal on katemast ainusviimast teadaolevkorda Liivimaajuttu toomhärra,seoses kesRiia usulistellinna põhjustelja olipeapiiskopi kapiitlistvaheliste sunnitudlepitusläbirääkimistega lahkumaLübeckis.
Jakob Knopken on ainus teadaolev Liivimaa toomhärra, kes usulistel põhjustel oli kapiitlist sunnitud lahkuma.
Pärast toomhärrakohast ilmajäämist läks Knopken tagasi Saksamaale ning [[1524]]. aastal asus ta õppima [[Wittenberg]]i ülikoolis. See on ka viimane teadaolev teade tema kohta.
==Kirjandus==
*[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit''.
*[[Leonid Arbusow noorem]]. ''Die Einführung der Reformation in Liv-, Est- und Kurland'', lk 171–172, 174–175, 194, 197, 241–243, 831–832.
[[Kategooria:Saksamaa vaimulikud]]
|
