Vanemuine (teater): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Katikuusk (arutelu | kaastöö)
Katikuusk (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
137. rida:
            1994. aastal tuli teatri direktoriks [[Jaak Viller]], koos temaga muutus ka teatri juhtimisskeem – tekkis kolm kunstilise juhi kohta: draamajuhina asus tööle [[Jüri Lumiste]] (1993-1999), balletijuhina jätkas [[Ülo Vilimaa]] (1974-1997) ja muusikajuhina [[Endel Nõgene]] (1987-1999). 1997. aastal sai teatri balletijuhiks [[Mare Tommingas]]. 1992. aastal lõi ta Vanemuise juurde oma tantsustuudio ning kasutas stuudiolasi ka oma lavastustes. Lavastusi: C. Orffi „Carmina Burana“ 1991, D. Farnshawe’i „African sanctus“/ Mercury ja Morani „Barcelona“ 1992, B. BartÓki „Imeline mandariin“ 1994, P. Tšaikovski „Pähklipureja“ 1994, „Mees La Manchast“ 1995. Tipprolle tantsisid [[Aivar Kallaste]], Jelena Karpova, Oleg Titov.
 
            Vahepealsetel üleminekuaastatel (Eesti iseseisvumine, majanduslikult ebastabiilsed aastad) oli teatri olukord olnud keeruline – publikut oli vähe ja repertuaarivalik polnud kõige õnnestunum. 1994. aastast hakkas tee jälle ülesmäge minema. Draamatrupi tuumiku moodustasid sel perioodil [[Liina Olmaru]], [[Hannes Kaljujärv]], [[Merle Jääger]], [[Aivar Tommingas]], [[Rain Simmul]], [[Raine Loo]], [[Herta Elviste]], [[Lembit Eelmäe]], [[Andres Dvinjaninov]], [[Riho Kütsar]]. Draamapoolel hakkasid [[Jaan Tooming|Jaan Toominga]] kõrval lavastama [[Ain Mäeots]] („Susi“ 1995; „Mägede iluduskuninganna“ 1999; „Pühak“ 2001; „Taarka“ 2005) ja [[Tiit Palu]]. Eriti võimsalt paistis sel perioodil silma külalislavastaja [[Mati Unt|Mati Undi]] looming – „Iwona, Burgundia printsess“ 1994; „Taevane ja maine armastus“ 1995; „Hamlet“„[[Hamlet]]“ 1997; „Laulatus“ 2000; „Meister„[[Meister ja Margarita“Margarita]]“ 2000; „Kirsiaed“„[[Kirsiaed]]“ 2001 jt. Õnnestunud lavastusi tegid teatris ka [[Mikk Mikiver]] – „Kaksteist vihast meest“ 1997; „Sõda„[[Sõda ja rahu“rahu]]“ 1999; ooper „Tosca“„[[Tosca]]“ 1995 ja Finn Poulsen (Rootsi) –„Väikese onu saaga“ 1996; „Kaheteistkümnes öö“ 1998. Hilisematel aastatel on teatris käinud palju külalislavastajaid: [[Tiit Ojasoo]] („Verevennad“ 2001; „Roberto Zucco“ 2002; „Ruja“ 2008), [[Mart Koldits]] („Lendas üle käopesa“ 2004; „Hüppajad“ 2007), [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere jun]]. („Sada aastat…“ 2006).
 
            2003. aastal, kui teatrisaalid taas tühjenesid (põhjusi oli mitmeid – repertuaarivalik, aga ka muu meelelahutustööstuse aktiivne pealetung jms), tuli direktorina Vanemuisesse [[Aivar Mäe]], kelle 2007. aastal vahetas välja [[Paavo Nõgene]].
143. rida:
            Peadirigendid on uue aastatuhande algul tihti vahetunud: 1999-2004 [[Mihkel Kütson]], 2004-2006 [[Hendrik Vestmann]], 2006-2007 [[Toomas Vavilov|Toomas Vavilov,]] alates 2008 taas Mihkel Kütson. Aastatel 1993-2016 töötas teatris dirigendina [[Lauri Sirp]]. Ooperite, operettide ja kontsertide kõrval on Vanemuise püsirepertuaaris kinnistunud muusikalid. Ooperisolistidena on teinud silmapaistvaid rolle [[Karmen Puis]], [[Alla Popova]], [[Merle Jalakas]], [[Taisto Noor]], [[Atlan Karp]], Märt Jakobson, Valentina Kremen. Palju on käinud ka külalissoliste ning külalislavastajaid ([[Dmitri Bertman|D. Bertman]], I. Roga, A. Siegert, G. [[Georg Malvius|Malvius]]).
 
            1999-2006 juhtis Vanemuise draamapoolt [[Ain Mäeots]], 2007, aastatel 2007- 2010 tegi seda tööd [[Sven Karja]]. Draamalavastajatena on neil aastatel teatris töötanud [[Ain Mäeots]] ja [[Robert Annus]], hilisematel aastatel ka [[Tiit Palu]], [[Andres Noormets]] ja [[Tanel Jonas]]. Näitlejatest on lavastusi teinud veel [[Jüri Lumiste]] ja [[Ott Sepp]]. Palju onoli sel perioodil külalislavastajaid, nende hulgas nii välislavastajaid (Barrie Rutter Inglismaalt, Aljona Anohhina Venemaalt) kui ka Eesti huvitavamaid tegijaid ([[Uku Uusberg]], [[Ingomar Vihmar]], [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere jun]]). Sõnalavastustes on teinud meeldejäävaid rolle [[Hannes Kaljujärv]], [[Aivar Tommingas]], [[Külliki Saldre]], [[Merle Jääger]], [[Jüri Lumiste]], [[Riho Kütsar]] jt.
 
            Alates 2004. aastast on Vanemuise balletitrupp muutunud väga rahvusvaheliseks – kuna Eesti tantsukoolid Vanemuisele piisavalt tantsijaid koolitada ei suutnud, siis on teatri uksed avatud andekatele tantsijatele tervest maailmast. 2000ndatel aastatel on teatris lavastanud paljud külaliskoreograafid: Dmitri Harchenko, Rachid Tika, Matteo Moles, [[Mai Murdmaa]], [[Toomas Edur]], Stanislav Fečo, [[Vassili Medvedev|Vassili Medvedjev]], Hugo Fanari, [[Aleksandr Pepeljajev|Saša Pepeljajev]], Pär Isberg jt ning vanemuislased [[Mare Tommingas]], Oleg Titov (vanemuislane aastani 2004), [[Ruslan Stepanov]] ja, Janek Savolainen ja Silas Stubbs.
 
           Alates 2011. aastast on Vanemuise muusikajuht ja peadirigent [[Paul Mägi]], teatrijuhiks sai 2013. aastal Toomas Peterson ja teatri draamapoolt asus 2013.samal aastal juhtima [[Tiit Palu]]. Balletijuhina jätkab [[Mare Tommingas]].
 
2017. aasta seisuga on teatril 3 statsionaarset mängupaika ([[Vanemuise suur maja|Vanemuise suur]] ja [[Vanemuise väike maja|väike]] maja ning [[Sadamateater]]), lisaks antakse kõige väiksematele vaatajatele järjepidevalt etendusi [[Teatri Kodu|Teatri Kodus]].
 
Teatris töötab 2017. aasta seisuga 363 inimest. Vanemuisel on 67-liikmeline sümfooniaorkester, 9-liikmeline solistide koosseis, 22-liikmeline draamatrupp, 33-liikmeline balletitrupp ning 33-liikmeline ooperikoor. Vanemuine on jätkuvalt üks Eesti enamkülastatud teatreid, aastal 2016 oli teatril 161 647 külastajat.