Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Parveto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
12. rida:
Mehhaanilise helisalvestuse leiutajaks peetakse [[Thomas Alva Edison]]<nowiki/>i, kes patenteeris [[fonograaf]]<nowiki/>i 1877. aastal. [[Emile Berliner]] leiutas külgsuunalise salvestuse (1887) ja võttis trumli asemel kasutusele pöörleva plaadi (1895).
 
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadi originaalile selle pinda lõigatud spiraalselt ühtlase kiirusega (sammuga) keskkoha poole koonduva heli poolt moduleeritud vaona – mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle vao kõrvalekalle etteantud keskjoonest väljendab heli hetkväärtust vastaval ajahetkel, ehk siis vao lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu ajas, see tähendab heli hetkväärtuse ehk [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]].
 
KõrgemaleKõrgemal sageduseleheli vastabsagedusel tekib heliplaadil vao tihedam, ehk lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] looklemine, kui madalamalesee oleks madalamal sagedusel, sõltumata heli tugevusest ehk vao looklemise sageduseleamplituudist.
 
KõrgemaleSuuremale helinivoole (samaks jäänud sageduse juures)helitugevusele vastab suurem amplituud (hälve keskjoonest) kui madalamalnõrgemale helinivoolhelitugevusele (sõltumata heli sagedusest).
 
Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heliplaat [[Grammofon|grammofoni]] plaadiajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimipöörlemiskiirusel. Heli taasesitataksekstaasesitamiseks kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis taastab spiraalvao kujus oleva helisignaali kas kuuldava helina või elektrilise signaalina.
 
=== Monofooniline ja stereofooniline salvestus ===